Teadusprojektid 2022: 1.-3. klass

Kui Loova tuleviku kooli õpilased jaanuaris kooli tulid, algas vilgas töö uurimise ja teaduskonverentsi ettevalmistamisega. Loova tuleviku koolis õpitakse uurimisoskusi eakohaselt 1. klassist peale (vt meie õppekavast). Igal õppeaastal toimub üks uurimuslik projekt, mida esitletakse teaduskonverentsil. See toetab III kooliastme loovtööks valmistumist. Järgnevalt räägivad 1.-3. klassi õpetajad, kuidas projektid kulgesid.

1. klass. Teema: “Mina ise”

Esimese klassi teadustöö ülesande raames uurisid õpilased oma suguvõsa, panid kokku sugupuu ja tutvusid vanavanema lapsepõlvest pärit õpetliku looga. Saadi lähemalt tuttvaks oma juurtega.

Ettevalmistusi alustasime kohe peale jõuluvaheaega. Toimus projekti tutvustamine õpilastele ja vanematele. Panime paika ajakava. Esimene töö oli vanemate abiga otsida kodust üles fotod oma lähimate pereliikmetega- isa, ema, õed-vennad, vanavanemad. Mõned õpilased otsisid lisaks üles ka fotod ema ja isa õdedest, vendadest. Fotode juurde lisati nimed, sünniajad, sünnikohad. Osadel õpilastel oli pereliikmeid, kes olid sündinud Saksamaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Kreekas. Sel moel said õpilased ise ja ka kogu klass veidi enam teada antud maadest. Järgmise sammuna valmisid kunstitundides suured maalitud sugupuud kuhu fotosid koos andmetega kanda. Paralleelselt toimus inglise keele tundides perekonnaga seotud sõnavara õpe, õpiti inglise keeles rääkima oma perest.

Kui sugupuud valmis, valisid õpilased ühe oma vanavanema, kellel oli rääkida oma lapsepõlvest või noorusajast mõni huvitav, õpetliku sisuga lugu. Mõned lood olid pärit ajast, mil Eestimaal olid mõisad ja pärisorjad; mõned lood II maailmasõja aegadest. Nüüd hakkasime klassiruumis valmistuma selleks, et õpilased oskaks lugusid eesootaval konverentsil publiku ees ette kanda. Esinemisjulgusest käis meile rääkimas ka NUKU näitleja Karl Sakrits. Ettekannete harjutamise ajal otsisid õpilased perede abiga kodudest looga seotud vanavanema asju, esemeid. Need pildistati ja tutvustati siis klassi ees oma kaaslastele. Õpilastele endile ja klassile oli ääretult põnev tutvuda vana aja asjadega nagu kohviveski, elektrikust vanaisa „krokodillidega,“ suguvõsas edasi pärandavate sõrmustega, Vene tsaaririigi aegsete uuridega, kindral J. Laidoneri allkirjaga allkirjastatud tänukirjade ja aumärkidega jne.

22. veebruaril toimuski kooli saalis oodatud konverents. Õpilased olid pidulikult riides, lauldi hümni ja siis esineti oma ettekannetega publikule. Nii tore oli näha ja kuulda, et vanasõna „Harjutamine teeb meistriks“ peab paika- õpilased esitasid oma ettekanded julgelt, nende esitlus oli publikule arusaadav. Vanasõnad olid ka need, mis lõpetasid iga õpilase ettekande- õpetlik lugu, mida saatis vanasõna.

Järgmisel koolipäeval toimus aruteluring, kus õpilased said jagada muljeid, kuidas neil esinemine läks, kas oli ka midagi, mida teinekord teeks paremini jne. Üldmuljed olid positiivsed, konverents meeldis, teema „Mina olen“ haaras õpilasi, oma ettekannete üle oldi uhked. Olen õpetajana väga õnnelik, et õpilased said teadmisi oma juurte kohta ja positiivse esinemiskogemuse.

Kogu projekti käigus kogusid õpilased teadmisi oma juurte kohta, tutvuti erinevate maadega, õpiti nimetama aastaarve, saadi teadmisi avaliku esinemise kohta, harjutati lugemis-, jutustamis- ja esinemisoskust. Õpiti planeerima aega, distsipliini pidada kinni tähtaegadest. Teadustöö tegemise eelharjutusteks olid andmete kogumine (küsi pereliikmetelt), andmete visualiseerimine (sugupuu) ja esinemisoskused. Õpetajana arvan, et kõige olulisem oli kogeda, et suurt projekti koos rahulikus tempos tehes saab sellest rõõmu tunda ja järjepidevalt harjutades muutub esialgu veidi hirmutav kogemus turvaliseks ja omaks. Lõpp-tulemuse üle rõõmustasime kõik koos- õpilased, pered ja mina õpetajana. „Olen nii rahul, et ma julgesin esineda valju häälega. Ma üldse ei kartnud“, ütles üks õpilastest.

Karin Kangur. I klassi õpetaja

2. klass. Teema: “Eesti paistab raamatust”

Projekti „Eesti paistab raamatust“ peamine eesmärk oli igal 2. klassi õpilasel valida just temale huvipakkuva valdkonna raamat, et uurimise käigus saada teada Eesti kohta, leida sealt huvitavaid fakte, arendada uurimistöö tegemiseks vajalikke oskuseid ja saada paremaks lugejaks, kirjutajaks.

Selleks kutsusin jaanuari teisel nädalal klassile külla Sõle raamatukogu esindaja, kes oli raamatukogust kokku korjanud/komplekteerinud õpilaste huvisid aimates/teades kohvritäis raamatuid. Õpilased kuulasid ja jälgisid tähelepanelikult, kohati ka põnevusega tutvustust ja seejärel valis iga õpilane temale huvipakkuva raamatu.

Järgnes projekti teemaga tutvumine, see tähendab, et iga õpilane hakkas esialgu looma oma raamatut „Mina paistan raamatust“. Ise läbi tehes sai iga õpilane ülevaate, kuidas raamatud on koostatud ja mida raamatut kirjutades või lugedes jälgida.

Kui oma raamatu kirjutamise ja meisterdamisega jõuti poole peale, siis alustasime paralleelselt ka raamatukogust saadud raamatu tutvumisega.

Esmalt uuris igaüks kaant – leidis autori ja illustraatori, pealkirja, vaatas kujundust ja väljaandmise aastat. Seejärel sisu ülevaade ja valdkond, millest võiks juttu olla. Järgnes kodudes iseseisev või abilistega lugemine ja loetu kokku võtmine, raamatu iseloomustamine 5-10 lausega. Kuna valdkonnad olid valitud erinevad, siis andsin abistavaks küsimuseks järgmise mõtte: Mida olulist sain raamatust teada Eesti kohta?

Kui need 5-10 kokkuvõtvat lauset olid moodustatud, sai iga õpilane tagasisidet selle kohta, mis vajab täpsustamist, üle vaatamist, parandamist või info juurde otsimist.

Samal ajal eelnevaga hakkasime koolis olevate õpilastega üheskoos juba olemasolevat täpsustatud materjali ja infot paigutama suurele plakatile. Samal ajal info plakatile kandmisega harjutas iga õpilane selget kirjutamist igapäevastes ainetundides ja soravat lugemist enda töölehelt. Kui plakati toorik koos keskse teemaga oli valmis, leidsid õpilased kamba peale sobivad vildikad ja algas info kandmine puhtandile. See protsess kestis terve nädal.

Kõige viimase illustratsioonina valmistas iga õpilane enda raamatust miniraamatu, millel püüdis võimalikult täpselt kajastada loetud raamatu kaanepilti, väljanägemist ja kokkuvõtvat sisu. Kõik miniraamatud said kleebitud plakatile vabadele kohtadele.

Ja nüüd esinemiseks valmistumisest. Konverentsil peab ju lavale minema ja esinema. Sellest viimasest ehk esinemisnärvist ja esinemissituatsioonist käis ühel reedel õpilastele rääkimas päris näitleja. Ta tegi hääleharjutusi, rääkis naljakaid juhtumisi ja andis head nõu. Aga eks ise laval olemine ja suurele publikule ettekande tegemine võtab ka kõige julgemal inimesel jala värisema

Seda esinemistunnet ja esinemisega ette tulevaid eripalgelisi emotsioone, mida konverentsi lavale jõudes õpilased tundsid, saavad kirjeldada ainult nemad ise. Saan vaid öelda, et 2. klassi kaheksa julget õpilast suutsid enda ette valmistatud teksti publikule esitada ja tegid oma projekti lõpptulemuse kõigile nähtavaks!

Helena Kukk. II klassi asendusõpetaja

3. klass. Projekt: “Millest me räägime, kui räägime filmist?“

3. klassi uurimistöö teema oli: “Millest me räägime, kui räägime filmist?“. Fookuses oli Eesti film.

Alustasime oma õppeprotsessi Filmimuuseumi programmi “Filmi sisse minek” läbimisega. Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ toimuvas haridusprogrammis avanes ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Lapsed said proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Programmi lõpus liikusime illusioonide ruumi, kus lastel oli võimalus proovida erinevaid masinaid, millega saadi pilt liikuma kaamera-eelsetel aegadel. Programmi märksõnad: film, filmitegemine, režissöör, produtsent, stsenarist, kostüümikunstnik, grimmikunstnik, filmikunstnik, helikunstnik, valgustaja, näitleja, monteerija, operaator, greenscreen.

Koolis jätkasime projekti tegevuskavaga, mida jälgisime iganädalaselt ja kaardistasime seotud ülesanded. Esimene ülesanne oli sobiva ja huvipakkuva Eesti filmi valimine ja selle vaatamine kodus iseseisvalt. Iga õpilane sai kaasa küsimustiku, millega tutvuti enne filmi vaatamist, et paremini fookust seada. Seega sai õpilane juba filmi vaatamise ajal pöörata tähelepanu filmi peategelase tugevustele ja arengukohtadele. Uurida, millistele probleemidele filmikunstnik on filmi tehes keskendunud, mida välja toonud. Iga laps mõtles paralleelselt ka enda tugevustele ja arengukohtadele ning pakkus välja oma filmi-idee. Kes teab, võib olla saab neist ideedest ka kunagi film? Küsimustiku täitis õpilane peale filmi vaatamist ja võttis selle kooli kaasa analüüsi tegemiseks.

Peale filmi analüüsi algas slaidiesitluse koostamine arvutis. Lapsed olid väga loovad ja leidlikud slaidide koostamisel. Esitlusi harjutasime, täiendasime ja tagasisidestasime klassis kaaslastega. Lõpuks, kui esitlused olid täiuslikkuseni lihvitud, toimus peaproov, et harjutada esinemist saalis. Eelnevalt oli meid külastanud NUKU näitleja, kes viis läbi praktilise töötoa avaliku esinemise toetamiseks, tegime erinevaid keha- ja hääleharjutusi ning saime nippe enesekindluse tõstmiseks, rahu säilitamiseks ja hääle juhtimiseks. Konverentsi päeval 22. veebruaril astus iga õpilane oma tehtud tööga publiku ette, esitles seda julgelt ja enesekindlalt.

Läbi projektitöö teostamise saadi kogemusi ja arendati andmete kogumise, teadustöö planeerimise, esitluse koostamise ja esinemisoskust. Erinevad tunded, mida lapsed esile tõid seoses läbitud protsessiga olid: ärevus, põnevus, hirm, elevus, piinlikkus, närvilisus, lõbusus ja osavus. Enda töödega jäid lapsed väga rahule ja kõik tundsid, et arendati endis enim arvuti kasutamise ja esinemisoskust. Tähtsaks pidasid õpilased konverentsi projekti, kuna selles osalemine annab esinemiskogemuse ja muudab julgemaks. Teaduskonverents on meie kooli traditsioon ja on pühendatud Eesti Vabariigi sünnipäevale.

Merike Kikas. III klassi õpetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.