Meie inimesed

MEIE KOOLI JUHIVAD:

Kersti Vana
kooli juht
Õppinud olen palju ning mulle meeldib õppida juurde uusi tarkusi, saada uusi kogemusi. Olen õppinud algklasside õpetajaks ja inglise keele õpetajaks ning täiendanud end magistratuuris hariduse juhtimise alal. Lisaks olen õppinud kvaliteedijuhtimist, sest mulle meeldib teha asju üks kord ja õigesti.
Naudin hetkel tööd kasvavas loomingulises kollektiivis. Uued inimesed toovad juurde uut andekust ning võimalusi veelgi paremini koolitööd korraldada. Me õpime kõik siis, kui sõnast pean, saab ma soovin, ma tahan. Suurepärane on kui õpikust loetut saab praktiliselt läbi katsetada üheskoos kaaslastega. Seda kõike pakub Loova tuleviku kool. Me õpime kõik koos: õpilased, õpetajad, lapsevanemad. Teeme koos oma kooli veelgi paremaks!

Kristi Laanemäe
kooli pidaja esindaja ja õppetöö konsultant
Õpetamine on korraga nii kunst kui ka teadus. Ja haridus on kõige tähtsam asi üldse. On väga hea tegeleda kõige tähtsama asjaga. Nagu kõik inimesse puutuv, on ka õpetamine ja õppimine, väga paljude muutujatega võrrand, mille lahendamisel kõik kõigilt pidevalt õpivad. Olen omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonnast ja magistrikraadid samast ülikoolist kunstiõpetuse õpetaja ja uusmeedia erialalt. Töötan ka Tallinna Ülikoolis lektorina ning koolitan õpetajaid. Samuti olen mitmete õpikute autor ja annan oma panuse Riikliku Õppekava arendusse.

MEIE KOOLIS ÕPETAVAD:

Kätlin Kallas
klassiõpetaja
Pean oluliseks, et õpilased oskaksid ennast ja oma kaaslasi analüüsida. Koolirõõmu tagab usalduslik suhe õpetajaga ning võimalus jääda iseendaks. Eksimus on edasiviiv kogemus, mitte õnnetus. Inspiratsiooni ja väljakutseid! Oman haridusteaduste magistrikraadi Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžist. Pärast nelja aastat Soomes elamist olen õpetajana tagasi Eestis, nautides  laste seltsi ja nendega koos maailma avastamist.

 

Karin Kangur
klassiõpetaja
Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste magistrina. Sealt edasi töötanud koguaeg lastega- naudin seda siiani. Lapsed on tohutu inspiratsiooni allikas- oma mõtete, ideede, tegemiste ja olemusega. Pean oluliseks uudishimu ja insipreeriva keskkonna loomist, püüan luua ja hoida laste koolirõõmu.

 

Merike Kikas
klassiõpetaja
Mulle meeldib ütlus: ”Ole ise muutus, mida tahad maailmas näha.” Soov muuta maailma paremaks on minus koguaeg olemas olnud ja usun, et igaühe panus sellesse on oluline.  Arvan, et vabas ja inspireerivas keskkonnas kasvamine on arendav.  Peamine eesmärk elus on olla õnnelik ja otseselt seotud meie valikutega. Minu hobi ja elustiil on käsitöö, mis on nii eluline vajadus kui loomulik oskus.
Soov jagada lastega oma kogemusi ja teadmisi on toonud mind kooli õpetajaks alates 2002. aastast, mil omandasin käsitöö- ja kodunduse õpetaja eriala Tallinna Ülikoolis. Algõpetuse didaktika täiendkoolituse läbisin 2004. a Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuses. Täiendanud end EKA Avatud akadeemias, kus läbisin Kunstiõpetaja lisaeriala kursuse 2017 a.  ja Tekstiilidisaini kursuse 2020. a

 

Eva-Stella Ilves
klassiõpetaja

Pedagoogika – see on üks huvitav teadus – see on teadus inimesest kui õppivast olendist, kus mõlemad osapooled on tegelikult nii õppijad kui suunajad. Hariduse roll on seal osata märgata. Minule meeldib õppida ja areneda, samuti märgata. Siiani olen märganud elu ja maailma koolieelikutega, nüüdsest vahvate ja põnevil kooliõpilastega.
Loova Tuleviku koolis loome koos olukordasid, kus õpilased saavad katsetada, kogeda ja eksida, et õppida ja olla eluks valmis.
“Sest kõige raskem kool on elukool. Sa ei tea kunagi, mis klassis sa oled ja millal tuleb järgmine eksam. Isegi maha kirjutada pole võimalik, sest kellelgi teisel pole sinu varianti” (T. Stewart).
Järelikult peame inimestena õppima ellu jääma ja kohanema. Siin koolis teeme seda lõbusalt!

Anneli Võsandi
klassiõpetaja

Õppimine on minu jaoks kui seitsme peaga lohe. Iga kord, kui mingis asjas selgust saan, hüppavad justkui iseeneslikult välja kolm uut asja, mida veel juurde õppida saaks ning armastan õppimist sama palju kui õpetamist. Hariduses on minu jaoks äärmiselt oluliseks õpilaskesksus, õppija individuaalsusest lähtumine ning seda kõike muidugi õppimisele teaduspõhiselt lähenedes. Bakalaureusekraadi omandasin humanitaarpedagoogika vallas ning tollal sai valitud kõrvalerialadeks ajalugu ning inimeseõpetus. Koolis töötades märkasin aga seda, kui paljud õpilased vajavad igapäevaselt täiendavat tuge ja abi ning mis kõige olulisem, mõistmist. Seega viisid edasised õpingud mind aineõppest veidi teises suunas ning 2019 aasta sain kätte eripedagoog-nõustaja magistrikraadi.
Õpetajana töötan aastast 2016 ning senine õpetamiskogemus on möödunud I ja II kooliastme õpilaste seltsis nii tava- kui ka eriklassides. 

Stella Tonni
inglise keel

“The English language is a work in progress. Have fun with it” (Jonathan Culver). Selle tsitaadi viimane pool iseloomustab minu õpetamise meetodit. Kui vähegi võimalik, siis proovime igas tunnis leida hetke, kus ühendada keeleõppimine ja lõbu. Keeleõppimine ja lõbu on miski, mis iseloomustab ka mind ennast. Erinevate võõrkeelte õppimine on mind huvitanud juba noorest east. Elu jooksul olen proovinud selgeks saada palju erinevaid keeli, nt soome, vene, prantsuse, saksa, araabia, hispaania, katalaani keele. Siiski peab tunnistama, et ainsana sai korralikult selgeks ainult inglise keel. Kuis nii? Siin aitas kaasa suur huvi ja kirg inglisekeelsete riikide kultuuri vastu, mis ärgitas ming kuulama, lugema ja nägema asju selles võõrkeeles.
Kõrgkoolid, mille uksi olen kulutanud on Tallinna Kunstigümnaasium (1-12 kl), Tartu ülikool (BA, Inglise filoloogia ja kirjandus) ja Universitat de Rovira i Virgili (Kataloonia/Hispaania, MA, Inglise keele õpetamine võõrkeelena). 
Tulles tagasi tsitaadi juurde, siis huumoril ja lõbul on minu elus tähtis koht ning seda peab leiduma igas päevas, igas meie tegevuses, k.a ka Loova tuleviku kooli inglise keele tundides.

Merilyn Martis
eesti keel ja kirjandus

Minu elus on tähtis koht olnud just loomingulistel elualadel. Olen kaasa löönud nii impro- ja tudengiteatris, tegelenud tantsimise ja laulmisega kui ka mänginud pilli. Loomine on sütitanud, inspireerinud sedavõrd, et pean täna südameasjaks tuua oma kirge ja mängulisust ka kogu õppetöösse. Olgu selleks siis kasvõi grammatiliste nüansside seletamine või aastaarvude meelde jätmine. Loomingulisus on miski teadmistest kõrgeim eesmärk enese leidmises, mis annab meile kätte võtmed avada just endile kõige õigemaid uksi, märgata oma tugevusi.
Õpetamiskogemus alates 2016. aastast erinevates koolides, kus olen tegutsenud nii eesti keele ja kirjanduse kui klassiõpetajana. Sealhulgas juhendanud huvikoolis igas vanuses vene emakeelega lapsi ning ka meist erineva kultuuritaustaga muukeelseid õpilasi.
Unistus on luua uut haridusesisu, mis arvestaks iga õppija individuaalsusega! 

Andreas Viikvald
matemaatika

“Matemaatika – see on imelihtne” – see ütlus pärineb mu põhikooli matemaatikaõpetaja seinalt ja saadab mind siiani. Algselt ei arvanud sellest ütlusest midagi, pigem vaidlesin vastu. Aastatega olen jõudnud tõdemuseni, et nii see on. Mina usun, et matemaatika on jõukohane igale õpilasele kui vaid püüda seoseid näha. Nagu ma ka oma õpilastele korrutan, siis matemaatika on ainus kindel asi elus – “kaks korda kaks on alati neli”.
Lisaks matemaatikale huvitavad mind väga keeled. Olen õppinud lisaks inglise keelele norra ja hispaania keelt, 2019-2020 elasin aasta Barcelonas. Matemaatika on minu jaoks samuti üks keeltest – enim kõneldud keel maailmas.
Tallinna 21. kooli lõpetasin 2013. aastal. Edasi suundusin Tartu Ülikooli skandinavistika erialale norra keelt õppima, kõrvalerialana psühholoogiat. Olles 1,5 aastat norra keelt õppinud taipasin, et igatsen matemaatikat. Vahetasin eriala ja 2019. aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis haridusteaduste matemaatika- ja füüsikaõpetaja suunal. Hetkel õpin Tartu Ülikooli magistrantuuris matemaatika- ja informaatikaõpetajaks, kõrvalerialana õpin ka füüsikaõpetajaks.  Õpetajana olen koolis töötanud alates 2017. aastast.

 


Agnes Kaasik

ajalugu

Olen lõpetanud ajaloo õpingud Tallinna Ülikoolis ning olen peagi saamas magistrikraadiga ajaloo ja ühiskonna õpetajaks. Kui alustasin õpinguid Tallinna Ülikoolis ajaloo erialal, siis minult küsiti “Mis sa selle erialaga peale hakkad?” ning ma vastasin “Ma tunnen, et ma soovin mingil viisil ühiskonda tagasi panustada” ja selleks viisiks sai õpetaja.
Olla õpetaja on väljakutse, aga laste mõtted, siirus ning ellusuhtumine on omaette õpetus ka õpetajale. Eriti ajaloo ja ühiskonna tundides on lausa rõõm lastega mõtteid jagada- üheskoos arutleda, üksteist suunata ning toetada. 
“Käitu teistega nii nagu sa soovid, et sinuga käitutaks” on ilmselt kõigile pähekulunud ütlus, aga siiski on meie ümber paljud, kes selle põhimõtte järgi veel ei tegutse. Minu jaoks on see üks imelihtne elureegel, mida soovin õpetades ka lastele kaasa anda.

Kaisa Kuusik
kunstiõpetaja

Suure maalritöö mustvalge maailm on nagu meie elu ilma loovuseta. Hall, trööstitu, maitsetu ja värvitu. Minu eesmärk on äratada lastes sügav huvi loomingu ja loomise vastu ning rikastada seeläbi kogu nende elu. Värvide virvarr argipäeva halluse asemel kõlab ju võrratult? Ainult õpetaja, kes on oma aine suurim fänn, suudab seda edasi anda sellise kirega, mis inspireerib, sütitab ja harib. Minu loomulik olek ongi pintsel peos ja nina värvine, kuid tunnen end maru mõnusasti ka klassi ees seistes. 
Magistrikraadi omandasin Talinna Ülikoolis ja olen töötanud erinevas vanuses lastega nii Eestis kui ka Inglismaal. 

Marin Aleksejeva
kehaline kasvatus

Olen lõptanud 2015 aastal Tallinna Ülikooli, kus õppisin kehakultuuri ja tervisekasvatuse õpetajaks. Varasemalt olen töötanud liikumis-, kehalise kasvatuse õpetajana ja ujumistreenerina erinevates Tallinna lasteaedades ja koolides.
Kogu oma elu olen olund tihedalt seotud spordiga. Minu lemmikud spordialad on jalgpall, võrkpall ja jooksmine ning väga meeldib avastada enda jaoks uusi spordialasid.
Pean oluliseks, et lapsed tunneksid liikumisest rõõmu ning püüan läbi kehalise kasvatuse tundide ja mängude kasvatada lastes armastust spordi vastu. 

Meelike Terasmaa
eripedagoog

Tartu Ülikoolis omandasin eripedagoogika magistrikraadi. Lisaks olen lõpetanud kutsekoolis turundusspetsialisti õpingud.
Töötan koolis, sest usun, et õpetamine hoiab vormis. Koolis ei leia tihti päeva, mis teisele sarnaneks, mistõttu on koolis töötamine põnev ning motiveerib pidevalt end arendama.
Pean oluliseks kaaslastega arvestamist, hoolivust, sisemist tasakaalu ning sisukaid vestluseid. Väärtustan kvaliteeti kvantiteedi üle!

Pille Tamm
logopeed

Olen lõpetanud TÜ eripedagoogika osakonna eripedagoogi- logopeedina 1993. aastal. Leian, et mulle on iseloomulik suur teadmistejanu, mistõttu olen aastate jooksul osalenud arvukatel erialalistel ja oma erialaga haakuvatel täienduskoolitustel. Ühtlasi oman mitmekesiseid töökogemusi, praktiseerides nii haridus- kui ka meditsiinisüsteemis.Kõige enam meeldib mulle mu töö juures suhelda erinevate inimestega. Soovin olla vajalik, et aidata eri vanuses inimestel ületada või leevendada tekkinud kõne- ja/või üldisi arenguprobleeme.Koolis pooldan õpikeskkonnana interaktiivse ja harjumusliku, tavapärase õppe integreerimist. Ideaalis võiksid õpilastel olla õppetöös kasutamiseks tahvelarvutid. Ka pean oluliseks supervisiooni, et noored õpetajad leiaksid koolis omale õige koha.Elamisel lähtun budistlikust mõtteviisist, mis kõlab umbkaudu nii: kui oled leidnud õige suuna, siis pole muud, kui selles suunas edasi liikuda.

Urve Kaur
koolipsühholoog

“If you are always trying to be normal, you will never know how amazing you can be.” (Maya Angelou).
Tundub, et selle USA kirjaniku, luuletaja ja kodanikuõiguste aktivisti tsitaadi vaimust kantuna – igaühe õigusest olla hämmastav oma kordumatuses – siin koolis lapsi õpetatakse ja kasvatatakse. Meie õpetajad on selles absoluutsed meistrid ja õpilast ei suruta “normaalsuse” anonüümsesse vormi.
Vahel võib siiski olla kohustuste ja valikutega keeruline hakkama saada. Olen siis toeks, ära kuulamas ja abiks lahendusi leidmas, nii lapsele, õpetajale kui ka lapsevanemale.
Lisaks magistrikraadile psühholoogia erialal Tartu Ülikoolist, olen lõpetanud ka Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna magistriõppe.
Pean oluliseks jätkuvat enesetäiendamist: osalen regulaarselt erialastel koolitustel. Töös kasutan peamiselt kognitiivse käitumisteraapia meetodeid ja tehnikaid.

Mari Kirme
kooli juhiabi