Millist tööd teha tulevikus – projekt “Tööle kaasa!” aitab

15. veebruaril oli meie koolimaja õpilastest tühi, sest juba teist aastat osalesime kooliga projektis “Tööle kaasa!”.  

Kuna kaugtöö muutub järjest enamlevinumaks töövormiks, siis oli sel aastal õpilastel keerukam leida endale “Tööle kaasa!” töökoht. Aga nagu ikka, sihikindlus viib sihile ja siinkohal soovimegi tänada meie tublisid lapsevanemaid panustamast, aitäh teile!

1. klass

1. klassi õpilased õppisid enamasti tundma oma vanemate või vanavanemate ameteid. Oli vanemaid, kellel polnud võimalust last tööle kaasa võtta, aga oli ka neid, kes võtsid oma tööga tutvuma lisaks oma lapsele ka tema klassikaaslasi. Üllatusena selgus, et nii mõnigi neist on seotud ehitusvaldkonnaga: projekteerija, insener jms. Seega kui oma koolimaja ehitamiseks läheb, siis teame, kelle poole pöörduda.

Tänu ametite kohta info jagamisele, said ka lapsevanemad teada, mis tööd lapse klassikaaslase vanemad teevad. Nii leiti näiteks perele kaua otsitud perefotograaf 🙂 

2. klass

2. klassi õpilased said elamusi ja kogemusi erinevates vajalikes töökohtades ning ametites. Tony külastas oma onu töökohta Estlander First OÜ, kus ta sai teada, mida teeb koordinaator, kuidas aitab inimeste tööd lihtsamaks muuta.
Laura proovis klienditeenindaja ametit oma õe töökohas India ja Tai köögi restoranis Ginger Arsenal, kus ta sai teada, et peab viisakas olema.
Marcus külastas oma isa bürood ja sai teada, millist tööd teeb vandeadvokaat ja kuidas ta kaitseb õigusabi vajavaid isikuid.
Sahara, Emili ja Kahro töötasid Itaalia restoranis Bella Ciao peakoka Roberto käe all. Ühiselt valmistati hõrgutavad ja maitsvad pizzad. Joshua töötas Daniel Levi bändi stuudios, kus sai teadmisi muusiku tööst ja osales muusika loomise protsessis. Joshua sai teada, kuidas muusik saab läbi oma töö inimesi rõõmsamaks muuta. 

3. klass

Õpilased külastasid väga eri valdkondade töötajaid alates kohvikupidajast kuni staabiohvitserini välja. Sinna vahele mahtusid õpetaja, personaaltreener,  raamatukoguhoidja, tarkvarainsener, ehitusmaterjalide müüja ja puhastuskeemia müügikonsultant.

Kõige põnevam oli õpilastel välja tuua olulisi asju, mida nemad tähele panid. Nagu näiteks: õpetaja töö juures on oluline kuulamisoskus, kooliõpilastele võib korraga tellida 340 kg banaane, staabiohvitser peab olema distsiplineeritud ja intelligentne suhtleja, mõnikord tuleb töös kasutada lausa kolme keelt, enda aeg on väga oluline ja tööl ei tohi kunagi igav hakata!

4. klass

Noora käis isa töö juures Kiili vallas. Seal ta nägi, kui tormakas ja tihe võib üks tööpäev olla. 
Rivo ja Mia käisid Mia ema töö juures Valios, kus selgus, et “juustu koosolekud” on ikka meeletult pikad ja suhteliselt igavad.
Morten käis onu juures, mis asub Telia 14-korruselises majas. Päev koosnes koosolekutest ja seal oli väga lahe töökeskkond, mis kohe paneb tööle. 
Sebastian käis isa töö juures autoparandustöökojas. Kõige ägedam oli see, et ta nägi piduriklotse ja vahetas rattakumme. Samuti, et sai oma mootorrattale ise naelad alla kruvida.

5. klass

Roman käis “Tööle kaasa” päeva raames isaga Swedbankis, kus jälgis tarkvarainseneri tööd: infosüsteemide haldamist, meeskonna juhtimist ning infosüsteemide arendust.  Roman märkas, et seda töökohta ja -keskkonda iseloomustab rõõmus ja rahulik meeleolu, loomingulisus, pinevus, töö arvutiga, kaunid ja valgustatud puhkeruumid ja koostöö kolleegidega.

Ramon käis isaga Svenmetc ettevõttes ning jälgis juhataja tööd. Tema ülesanneteks oli jälgida üleüldist juhtimist, projektijuhtimist ning klientidega suhtlemist. Need tegevused aitavad arendada planeerimist ning info jagamist. Ramon märkas töökeskkonnas rõõmsat meeleolu, innovatsiooni, loomingulisust, veidi pingelisust, mürarikkust, kiiret töötempot, selget struktuuri ning teiste juhtimist.

Susanna käis emaga A-tollikontoris kaasas ja jälgis eksperdi tööd, sh pakendi kaalumist. Susanna märkas, et töökeskkond oli valdavalt rõõmus ja rahulik, puhas õhk, ootamatud ülesanded, klientidega suhtlemine, koostöö kolleegidega ning rutiinne töö arvutiga.

Richard käis vanaemaga rahvastikuregistris ning jälgis Saue vallavalituse rahvastiku registreerija tööd. Richardi ülesanne oli jälgida elukoha registreerimist ning õppis sellega täpsust ja kannatlikkust. Richard märkas töökohal rõõmsat meeleolu, kiiret töötempot, rutiinset tööd arvutiga, klientidega ja kolleegidega suhtlemist ning koostööd ja reegleid. Richard vanaema pidas tööd rahulikuks ja töökeskkonda mõnusaks ning ta ei valiks teist tööd, sest see on põnev ja huvitav.

Aleksandra käis tädiga TranswerWises, kus jälgis hindamist ja helistamist ning töötajate ja klientide rahalist abistamist. Aleksandra märkas kiiret töötempot, rahuliku meeleolu, pinevust ja pingelisust, teiste juhtimist, reeglistatust ning vaikset töökeskkonda arvutis. 

6. klass

6. klassi noored tutvusid “Tööle kaasa” päeval erinevate ametitega ja tõid välja olulised punktid, millele elukutse valikul tähelepanu pöörata.

Tegevusjuhendaja aitab inimesi, kes ise endaga hakkama ei saa, selle ametiga tutvumine näitas, kui oluline on teineteisest hoolida ja üksteist märgata.
Tegevjuhi amet näitas, kui oluline on oma aega planeerida.
Inseneri töö tõi välja, et suureks plussiks töö valikul on see, kui sa oled oma aja peremees ja rutiini puudumine.
Juuksur aga lausus kuldsed sõnad “Kõige olulisem on enese rahulolu oma tööga”.
Teenustejuht aga tõi välja, et loomingulisus ja püsivus viib elus edasi.

Suur tänu hakkajatele õpilastele ja inspireerivate ametikohtade esindajatele. Kogemused rikastavad!

Algatuse elluviimisel on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja partneriks Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Karjäärinõustajate Ühing.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga