‎ ‎ ‎ ‎ ‎ ‎

Kuidas me lõimime mitut õppeainet nii, et oleks huvitav?

Kas te teate, mis teeb õppimise märksa lihtsamaks ja huvitavamaks? Ikka see kui me suudame ühes õpiülesandes viidata mitmele õppeainele ja õpioskusele.

Täna tutvustame loovtöid, mis valminud meie tublide õpetajate juhendamisel koolis ja distantsõppe ajal. Saate tutvuda projektidega 1.- 6. klassini.

I klassi hommikurõõmuring

Hommikurõõmuringiga alustab igat koolipäeva 1. klass koos õpetaja Marje Randveriga. Selleks on klassiruumis oma kokkulepitud koht ja aeg ning tihtipeale ootavad 1. klassi õpilased õpetajat juba ise patjadel ringis istudes, et saaksid oma tunnetest rääkida. Nii jätkasimegi hommikurõõmuringide läbiviimist ka distantsõppel. Seekord pidid aga õpilased ise hommikurõõmuringi oma pereringis läbi viima ja tagasisidest oli näha, et see meeldis neile väga. Õpilase läbi viidud hommikurõõmuringi tulemuseks oli vahva joonistus, millest foto saabus õpetajale Stuudiumisse.

II klass uuris Läänemerd

Merd uuriti koos õpetaja Merike Kikasega. Õpilased vaatasid videofilme teemal Läänemere kalad ja merereostus. Saadud info põhjal valmis laste töödest plakat, kuhu iga õpilane panustas omapoolse nägemusega Läänemere kaladest,  mida väljendas pildil. Sellele eelnesid  õppekäigud, mille käigus saadi teadmisi kalurite elust ning suhetest loodusega ning erinevatest Läänemere kalaliikidest.

III klass valmistas ehteid

Neid sooviti pakkuda jõululaadal õpetaja Kätlin Kallase juhendamisel. Tegevustes olid seotud tööõpetus, matemaatika, inimeseõpetus ja eesti keel. Tegevusteks olid meisterdamine, ostutšeki koostamine (eritekst, selle lugemine ja koostamine), raha ja selle väärtus, toormaterjali hinna arvutamine. Kogu kraam osteti ka “mängult” Kassisaare poest, mida peab Taaniel.

IV klassi jõuluprojekt

Projekti juhtisid õpetajad Stella Tonni, Krstin Braks, Merike Kikas ja Andreas Viikvald.

4.klassi jõuluprojekti idee oli pakkuda T1 jõululaadal külastajatele võimalus saata toredaid jõulukaarte oma kallitele omastele. Teenus koosnes mitmest osast – jõulukaardid, postmargid, jõulusalmid ja postitamine. Selline suur projekt võimaldas mitme nädala jooksul lõimida omavahel mitut ainet – eesti keel, inglise keel, tööõpetus, kunst ja matemaatika.

*Kunstitunnis valmisid kenad jõulukaardid ja kujundati ka postmarke. *Keeletundides uuriti lähemalt jõulusalme mitmes keeles, et mõista, mida kaunist jõulukaartidesse üldse kirjutatakse. Tähtis oli ka teada, kuidas tuleb kaartidele korrektselt kirjutada aadress, et tore jõulusoov ikka soovitud kohta jõuaks.*Tööõpetuse tunnis avanes õpilastel võimalus avastada enda jaoks õmblemise võlu, sest tarvis oli postikotti, kuhu inimesed saaksid oma kaardid sutsata. Kuna õpilastele meeldis õmblusmasinaga nii väga vuristada, siis valmis neil suisa kaks vägagi originaalset postipauna. Kui kaardid ja postipaun valmis, siis tuli ka mõista, kui palju teenus maksma läheb. *Viimasena lõimitigi projektiga matemaatika tund, kus tuli välja arvutada kaardi hind, lisada juurde ka postmark ja kindlasti ka väike teenustasu.

Kõik kaardid on värskelt trükikojast saabunud ja ootavad saatmist. Peale saab kleepida ka originaalse Loova tuleviku kooli logoga postmargi.

V klassi Kalevipoeg

Koos õpetaja Merilyn Martinsiga uuris 5. klass seoseid teose Kalevipoeg ja praeguse ühiskonna toimimise vahel. Õpetaja kirjutab:

“Tänase koduõppe tunnitööna valmis Kalevipoeg 3.0 loovtöö 11-12-aastase noore vaatenurgast. Distantsilt oli lõimitud ühiskonnaõpetus, eesti keel ja kirjandus ning loomingulise tööna tekkinud nägemus tänapäeva päästja kujust, väärtustest ning tõekspidamistest. Huvitav tähelepanek oli, et 5. klassi õpilased unistavad Eestimaal reisimisest ja Kalevipoja muistenditega seotud kohtade külastamisest. Usun ja loodan teha nende unistus teoks.”

VI klassi “Loodus meie ümber”

VI klass õpetajate Gedi Põder ja Merike Kikas juhendamisel uuris  teemat” Loodus meie ümber” ning sidus loodusõpetuse ja tööõpetuse ühtseks tervikuks. Oleme digimaailmast nii haaratud, et tihtilugu unustame ennast ja oma ümbrust märgata.

Õpilased uurisid, kuidas elekter nende koju jõuab ja olid hämmingus, kui palju selleks vaeva tuleb näha, et nende jõulutuled põleksid. Lugedes lugu sirelist raamatust “Kuidas olla rohkem puu” (Liz Marvin) vastasid õpilased küsimusele, et mis neid hetkel õnnelikuks teeb ja märkasid, et väiksed suured asjad nagu pere, sõbrad, jõulude tulek, iseenese muutunud joonistusstiil ja ka loodusõpetuse ülesande lahendamine teevad õnnelikuks. Lihtsuses peitub võlu.

Täname, et loete meie postitusi! Püsige terved ja head uut aastat!

Loova tuleviku kooli pere