4. klass. Teema “Õnne valem”

Projekti “Õnne valem” sisuks oli õnne uurimine ja üheks andmekogumise meetodiks intervjuu läbi viimine õpilase silmis õnneliku inimesega.
Õnne mõistame me kõik erinevalt. Seda tõestasid erinevad praktilised tegevused nii koolis, kui ka õppekäigul Tervisemuuseumisse.
Näiteks õnnel võib olla oma kuju ja sõnastus.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Kui õpilane olid enda jaoks selgeks teinud, mis on õnn ja kuidas enda elus õnne ära tunda ja hoida, siis valiti inimene, kes on nende silmis õnnelik. Eesti keele tunni raames loeti erinevaid intervjuusid ja koostati intervjuu küsimused. Iseseisva tööna viidi välja valitud inimesega läbi intervjuu. Kokkuvõte intervjuust vormistati Google Classroomi slaidiesitlusprogrammis.
Algas ettevalmistus teaduskonverentsil esinemiseks. Meid aitas NUKU näitleja Karl Sakrits, kes külastas meie kooli. Külaline andis näpunäiteid avaliku esinemise õnnestumiseks ja viis läbi erinevaid hääleharjutusi, mis aitavad esinemiseks valmistuda. 

Vabariigi aastapäevale pühendatud teaduskonverents on meie kooli traditsiooniline tähtsündmus. Päev on pidulik ja pisut ka pingeline, sest õpilased saavad ennast avalikul esinemisel proovile panna.

Järgmisel päeval kogu projektist kokkuvõtet tehes tõid õpilased välja, et nende jaoks oli kõige suurem õppimise koht avaliku esinemise harjutamine ja pingega toimetulek.
See, mis on õnn- see jääb endiselt kõigi jaoks erinevaks, kuid selge on see, et õnne ühed loojad ja hoidjad oleme me ise.

Kätlin Kallas. 4. klassi klassiõpetaja

5. klass. Teema “Loova Tuleviku kooli õpilaste ja õpetajate tarbimisharjumused ja -eelistused”

5. klassi projekt valiti just seetõttu, et eelmise perioodi üldiseks teemaks oli majandus ja ühiskond ning mis oleks hetkel aktuaalsem kui tarbimine. Projektis lõimiti matemaatikat, eesti keelt, loodusõpetust ja kunsti.  

Projekti käigus viidi läbi empiiriline uurimus erinevate jookide tarbimise ja pakendi eelistuste kohta. Kategooriateks valisid õpilased gaseerimata vee, gaseeritud vee, taimsed piimad, loomsed piimad ja joogijogurtid. Eesti keele tunnis õpiti küsitlust koostama, uurimistööd kirjutama, esitlust koostama ja läbi viima. Matemaatikas õpiti graafikuid ja diagramme lugema ning neilt tulemusi tõlgendama. Loodusõpetuses uuriti inimeste tarbimise ökoloogilist jalajälge ja uuriti kui palju puhast vett kulub näiteks ühe pudeli vee tegemiseks. Kunstis uuriti pakendidisaini ja disainiti oma pakendid.

Tulemuste käigus selgus näiteks kui paljud õpilased eelistavad kraanivett pudeliveele, millise brändi piima joovad õpilased kõige rohkem, millised on õpetajate lemmikud joogijogurtite maitsed, kas õpilased joovad pigem gaseeritud või gaseerimata vett, millise taimse piima pakendi välimus õpilastele kõige enam meeldib ja palju muud põnevat.

Projekti eesmärgiks oli tutvustada õpilastele uurimistöö koostamise erinevaid etappe alates küsimustiku koostamisest kuni kaitsmiseni välja ning koostada iseseisvalt üks lühiuurimus ja selle tulemusi hiljem koolipere ees tutvustada. Õpilased arendasid töö käigus ka enamikke üldpädevusi: ettevõtlikkuspädevust, õpipädevust, digipädevust, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast pädevust ning suhtluspädevust.

Andreas Viikvald, matemaatikaõpetaja, 5. klassi projekti juht

6. klass. Teema “Minu õnne ja rõõmu valem”

6. klassi õpilased analüüsisid ja uurisid iseend, oma rõõme ning huvisid projektis “Minu õnne ja rõõmu valem”. Õppimise käigus said õpilased teada, miks kirjutatakse ja luuakse päevikuid, missuguseid tunnuseid kroonikakirjandus sisaldab ning kuidas ise päevikut pidada. Kuigi erinevate raamatutegelaste igapäevaste mõtete üle arutlemine tundus huviäratav, siis oma päeviku pidamine tõi tundidesse tõelise vaikuse, keskendumise ning enesesse sukeldumise. Välja tulid nii õpilaste  õnnestumised, päeva kõrghetked kui kurbus- ja muremõtted. Tõdeti, et liikumine ja tehnoloogia vahendid pakuvad küll ühtmoodi rõõme – teraapiat, vabastavad pingetest, kuid võivad tekitada ka vastupidi probleemkohti, näiteks ülekoormus, sõltuvus. Ka uurimistöö teemat valides jaguneti kaheks, kes soovis teada saada, kuidas murekohti parandada ja rõõmu leida; kes enda meelistegevusi – huvisid veelgi avardada. 

Uurimistöö teemad kujunesid erinevad: spordist kunstini – rahast tehnoloogiani, kuid igaüks leidis oma. Kuigi info otsimine valmistas algselt raskusi, siis iga päevaga arenesid digipädevused, saadi juurde teadmisi ning huvi suurenes märgatavalt. Igaüks tegeles arvuti taga vaikuses oma uurimusega ning põnevaid uusi detaile jagati ka õpetajaga. 

Kuigi igaüks uuris oma õnne ja rõõmu, tehti tööde lõppprotsessis ka palju koostööd. Loeti üksteise esitlusi, parandati vigu, anti nõu ning tagasisidestati prooviesinemisi. Kõik see andis kindlust, tahtejõudu ning usku olla julgelt oma tööga kõigi teiste õpilaste ees. Ja lõpuks oldi ääretult tänulikud kõigi uute teadmiste, õpetaja toe ja abistamise ning üksteise toetamise eest – selline ongi MEIE OMA ÕNNE JA RÕÕMU VALEM.

Merilyn Martis. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 6. klassi projekti juht

7. klass. Teema “Legendid ja lood Tallinna vanalinnas”

7. klassi projekti teema sai valitud just mitme omavahel sobiva aspekti tõttu. Eelmise perioodi teemaks oli “Lugu, legend ja kultuurilugu” ja 7. klassi ajaloos õpitakse keskaega, seega kuidas saaks veel paremini neid kahte teemat omavahel lõimida kui meie kodulinnas asuva unikaalse maailmapärandi vaatamisväärsusega. 

Omavahel lõimiti eelkõige ajalugu, eesti keelt ja kunstiõpetust. Kunstitundides tutvuti keskaegse arhitektuuriga. Eesti keele tundides tutvuti erinevate teksti liikidega, õpiti oma väidete tõestamiseks kasutama tekstinäiteid ja tsitaate. Samuti tehti eesti keele tundides suurt tööd referaadi valmimiseks- õpiti sõnastama alapealkirju ja teksti jagamist osadeks. Ajaloo tundides tutvuti esialgu keskaegse ühiskonna korraldusega ja õpiti, milline oli elu keskaegses linnas. Õpilased said teada, miks ja kuhu linnad tekkisid keskajal ning millised inimesed linnades elasid. Ajaloo tundides õpiti leidma usaldusväärseid allikaid ning saadi selgeks, kuidas käib viitamine teksti sees. Koos õpetaja abiga tegeleti pidevalt oma referaadi kirjutamisega ja paremaks vormimisega. 

Projekti käivitajaks oli ekskursioon Tallinna vanalinnas, mille viis läbi Kristi Paatsi, kes rääkis paeluvalt vanalinna hoonetest ning nendega seonduvatest legendidest. Peale ekskursioonil käimist, said õpilased valida endale kõige rohkem huvi pakkuvama hoone Tallinna vanalinnast ning hakata ise selle kohta uurima. Sellega olid õpetajad pidevalt abiks ning õpilastel oli alati käepärast võtta õpetajate koostatud juhendid (kuidas leida usaldusväärsed allikad, kuidas viidata, milline on referaadi vormistus, millest oma referaadis kirjutada). 

Kindlasti tuli õpilastele üllatuseks, kui palju võib veel igasugu huvitavat informatsiooni leiduda nende valitud hoone kohta ja tuli kasutada oma kriitilist mõtlemist, et mis kogutud materjalidest vastab tõele ja mida kasutada oma referaadis. Mõni õpilane valis hoopis sellise hoone, millel ei olegi oma legendi ja kasutades oma loovust mõeldi välja tõeliselt kõhe lugu. 

7. klassi õpilasi tuleb kindlasti kiita esitluste eest. Kuigi esitluse koostamiseks neile just täpseid juhiseid ei antud (kui ainult paari lausega, et mis kindlasti peaks esitlusel olema), koostasid nad huviga jälgitavad esitlused ja kandsid need tublisti ette. 

Projekti üks eesmärkidest oli, et õpilased õpiksid leidma usaldusväärset informatsiooni ning selle põhjal koostaksid referaadi. Aga sellega veel projekt ei lõppe. Nimelt on plaanis valminud referaatide põhjal koostada ja läbi viia ekskursioon oma vanematele. Projekti teise etapi mõte on harjutada omavahelist koostööd ja esinemisoskust.

Agnes Kaasik. Ajalooõpetaja, 7. klassi projekti juht