Juba neljas kord meie kooli ajaloos, ja see on ju juba traditsioon, toimus vabariigi aastapäeva eel meie õpilaste teaduskonverents.

Sellel aastal ei saanud meie õpilased kanda oma uurimusi ette vanematele. Selleks, et vanemad siiski suurest ettevalmistustöö tulemusest osa saaksid, palusime abi Balti meedia koolist. Tulemusena on kõigi esinejate ettekanded videolindil ja valmis ka teaduskonverentsi tutvustav videolõik.

Oleme välja töötamas oma kooli teaduskonverentsi formaati, milles iga eelnev aasta annab panuse järgnevaks ning õpilase iseseisva töö oskused, info otsimine ja talletamine, info võrdlemine ning sellest järelduste tegemine aasta aastalt muutub teadlikumaks tegevuseks.

Sellel aastal uurisid meie õpilased järgmisi teemasid:

1. klass uuris iseennast ja oma pere, teemaks “Mina olen”

Uurimustöö tulemusena valmis igal õpilasel tema perekonda ning teda ennast tutvustav plakat.
Õpilased uurisid koos vanematega oma sugupuud. Joonistasid perekonnast pildi. Nad said uurimustöö raames lähemalt tuttavaks ka iseendaga, analüüsides, mis neid rõõmustab ja kurvastab, millised on nende iseloomujooned. Selle analüüsi tulemusena valmis igal õpilasel oma autoportree koos ennast iseloomustavate sõnadega.
Teaduskonverentsi ettekandes esitasid õpilased ühe õpetliku loo, mis juhtus vanemate või vanavanematega tema lapsepõlves. Kirja pandud õpetliku loo juurde pidi iga laps leidma ka sobiliku rahvatarkuse nagu nt “õnnetus ei hüüa tulles” jne.
Kõik esinejad olid väga tubli! Oma esinemist analüüsides avastasid õpilased üllatusena, et esinemine enam polegi nii hirmuäratav ja kogu õppeprotsess andis neile palju uusi olulisi teadmisi.

2. klass uuris raamatut teemaks “Eesti paistab raamatust…”

Projekti raames uurisid õpilased erinevaid eakohaseid eesti kirjanike raamatuid Eesti kohta. Teaduskonverentsil esitleti oma uurimisteemat ja toodi välja, mida uut saadi Eesti kohta teada, millised olid meeldejäävamad seigad ning faktid antud teemal. Emili, Joshua ja Sahara uurimisteema oli hunt ning Laural orav . Tony luges raamatut “Kadunud sajandi jälgedes” ning uuris lähemalt Raeapteegi ajalugu. Kahrole pakkus huvi Hiiumaa ja seal leiduvad tuletornid. Marcus uuris Eesti päritolu maadeavastajate kohta. Esitlused õnnestusid kõigil kenasti. Eraldi tooksin välja Kahro esitluse, mida oli põnev kuulata ja vaadata, kuna esitleja nautis kogu protsessi ja kasutas näitlikku materjali.

• 

• 

3. klass uuris eesti filmi, teemaks “Millest me räägime, kui räägime filmist?”

Uurimise sisuks oli vaadata ja analüüsida üht enda poolt valitud Eestis toodetud filmi.
Ettevalmistusprotsessis käisid õppekäigul Filmimuuseumis, kus osalesime haridusprogrammis “Filmi sisse minek”. Programm andis hea ülevaate filmi ajaloost ja filmi tegemise telgitagustest. Esimest korda tegid õpilased oma esitlused esitlusprogrammis. Õpilased said arendada digipädevusi ja oli näha, et oma esitluse kokkupanekut nauditi.
Kõikide õpilaste esitlused olid meeldejäävad, sest kõik andsid endast maksimumi. Loomulikult oli esinemine kõikide jaoks kõige pingelisem osa kogu projektist. Tuli üle astuda sisemistest hirmudest ja ennast kõvasti ületada. See oli õppimise ja arenemise koht kõigile. 

4. klassi teemaks oli “Rahvuslik õnn”

Sel aastal intervjueerisid  4. klassi õpilased teisi eestlasi, et uurida lähemalt meie rahvusliku õnne ja tervist. Intervjuueeritavad olid nii tuntud kui ka vähem tuntud asjalikud eestlased, kes on aktiivsed nii meditsiinis, spordis kui ka filmitööstuses.  Küsimuste kaudu uuriti erinevaid aspekte – rahvuslikkus, õnn, tervislikkus ja koolikogemus. Õpilastele jäeti vabadus välja mõelda täpsed küsimused, mis sobisid just tema intervjueeritavale kõige paremini. 
Arvestades, et tegemist oli koolinoorte esimese intervjuuga, siis palusime appi professionaalse ajakirjaniku. Oma kogemusi ja teadmisi tuli noortele jagama koolilaste ajakirja “Hea Laps” peatoimetaja Kätlin Väinola.
Teaduskonverentsi esitlusel olid kõigil õpilastel valmistatud korrektsed ja esinduslikult presentatsioonid. Eraldi tooksin välja Morteni, Rivo ja Mia esitlused. Morten jäi silma hea kehahoiakuga ja sujuva kõnetempoga. Rivo suutis väga meisterlikult lisada igale slaidile juurde ka lisainformatsiooni, mida slaidil polnud. Mia pidas terve ettekande vältel kinni ühest kõige olulisemast reeglist – ära loe slaidide pealt maha! Tema kõnetempo oli sujuv ja olulisema informatsiooni rõhutamiseks mängis ka osavalt intonatsiooniga. 

5. klass teemaks oli “Vee uurimine kooskõlas majandusega ja minu endaga”.

Õpilased otsisid vastuseid küsimustele – kuidas mina saan vett säästa, kui palju vesi maksab, kus kohas on vesi peidus, kuhu vesi kaob.
3-4 õpilast uurisid sama teemat, tehes tihedat koostööd. Informatsiooni kogumine käis nii teatmeteostest kui interneti avarustest. Iga õpilane vormistas ettekande ja esitles oma tulemusi. Samuti uurisime, kasutades loodusteaduslikku meetodit, vee soolsust ja tihedust ning erinevaid vee olekuid. Kõik õpilased andsid endast maksimumi ja ületasid oma hirmud (nt esinemise ees).

6. klass uuris teemat “Minu õnne ja rõõmu valem”

Projekti ajakava valmis koostöös kunstiõpetaja Kristin Braksiga juba enne teemabloki algust. Projekt oli mitmeetapiline ning vajas pidevat tähelepanu, ümberkoordineerimist ning läbi mõtlemist. Õpilaste motivatsioon tõusis projekti keskel märkimisväärselt, kui nad said endale isiklikud eesmärgid ning uurimistöö teema valida. Uuriti oma uneaega, hirme, raamatute ja arvutite ajalugu, oma hobisid jpm.
Koostöö oli sujuv ning plaanipärane, kõik töötasid tempokalt kaasa ning omandasid paljusid uusi erinevaid oskusi. Tööprotsessis töötasid peaasjalikult ning iseseisvalt Markus Silem, Kristjan Meisalu ning Jonathan Ahte, kelle uurimistööd vääriksid eraldi tunnustust. Ettekannete osas tooksin välja õpilased Saskia Priks ning Ekke Helm Oja, kes paistsid silma ilmekuse ning  heade esinemisoskuste poolest.
Peale ettekandeid toimus ühine tordisöömine ning oma kogemuse jagamine kaaslastega.

Erline tänu Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudile ja Polinale esinejate videosse jäädvustamise eest!