Improtund! Mis see on? Seda küsimust võis kuulda enne esimest improtundi septembrikuus.

Meil on siiralt hea meel, et meie loov eesti keele õpetaja Merilyn Martis oli nõus olema teerajaja teistmoodi tundide läbiviimises ning eesti keele tunde korraldama 5. ja 6. klassile improvormis. Hea sõna levis ilma reklaamita. Nii ühinesid improtunniga õige pea ka meie 4-ndikud.

Õpetaja Merilyn Martis – Improtund andis õpilastele võimaluse  korraks nädalas välja tulla igapäevarütmist ning saada positiivne, vabastav energialaeng kogu nädalaks. 

Kuid mida see improtund ikkagi endast kujutab ning kuidas see noorele inimesele on kasulik? Improvisatsiooniks nimetatakse näitlemise, rääkimise, reageerimise ja loomise harjutamist hetkes ning seda õpitakse mängides ja koostöisetes harjutustes üksteist aktsepteerivas ning vabas õhkkonnas. Improviseerides muutub inimene enesekindlamaks ja julgemaks suhtlejaks, õpib tähelepanu pöörama ümbrusele ning selles olevatele üksiksasjadele; märkama erinevaid inimesi ja nende eripärasid; kujutama neid loomulikena, hinnanguid andmata. Sealhulgas arenevad oskused töötada meeskonnana spontaansetes situatsioonides ning analüüsida nähtut ja kogetut. Samuti anda tagasisidet positiivses võtmes. 

Missugune võib välja näha üks erakordne improtund meie koolis? Improtunni esimeses osas tegeletakse lühikeste improharjutustega, mis muudavad ärksaks ja loovad koostöise vaba õhkkonna. Harjutatakse kiiret reageerimist ning vastuvõttu erinevates olukordades, lisaks  täpsust, valmisolekut ning teistega arvestamist.  Tunni teises osas luuakse lühisituatsioone väikestes grupppides ning harjutatakse lugude rääkimist ja etendamist. Peamine fookus on fantaasia arendamisel. Tunni lõpuosas saavad osalejad  ise luua lühistseenid. Need on praktilised ülesanded etteantud teemal. Lühistseenid analüüsitakse koos vaatajatega ning tagasisidestatakse positiivses võtmes kogu grupiga.

7-nädalase improtundide kursus lõppes suurejooneline improetendusega. 8. novembril esinesid 5. ja 6. klassi õpilased improetendusega. Etendusele olid palutud koolitöötajad, õpilased ning lapsevanemad. Suurejooneliseks tegi esinemise just see, et keegi esinejatest ei teadnud, kuidas ja mil moel kõik olema saab, vaid toetuti ainult harjutuste raamistikule ning hetke fantaasiale. Kohapeal sündis aga erinevate talentide sünergias põnev koostöö, mis pakkus rõõmu ja naeru nii tegijatele kui kõigile vaatajaile. 

Kommentaarid:

Simona Sahhatsevski (5. klassi õpilane) Improtunnid olid väga lahedad. Minu jaoks oli impro midagi täiesti uut. Eriti siis, kui oli esimene tund ja õpetaja palus minul teha auku. Kõigi tundide lõpuks korraldas õpetaja kogu koolile suure improteatri. Mulle meeldis kõige rohkem kava “Võõraga kohtumine”, seal kohtuvad kaks täiesti võõrast ja täiesti erinevat inimest. Ootame juba uut improkursust!

Egle Anton (lapsevanem) See hetk esmaspäeva hommikul, kui oled otsustanud positiivselt vastata kutsele tulla kooli, teadmata, mida improteater üldse tähendab ning avastad, et see on maailma lõbusaim ettevõtmine, üllatab sind täielikult. Orgaaniline, vaba, kõigile jõukohane, ootusteta, rõõmus, liikuv, naerune, lapselik, nauditav igas vanuses ja siiras!  See oli minu esimene kokkupuude improteatriga, tulin täiesti puhta lehena. Kõige parem algus nädalaks, mida võiks osata välja mõelda! Vähe sellest, et pealtvaatajana oli äge elamus. Ma näen, et sellisel eneseavamise vormil on lastele palju pakkuda ka pedagoogilises mõttes. Inimeseks kasvamise mõttes. Kiidan väga õpetaja Merilyni algatuse ja etenduse tähti esitluse eest ning loodan juba peatselt uut etendust vaatama tulla!