Loova tuleviku kool on kasvamas täiemõõduliseks põhikooliks (1.-9. klass). Meie esimene lend lõpetab 2024. aasta suvel. Pea aasta on juba kestnud ettevalmistused III kooliastme avamiseks. 

Uue kooliastme avamisel on vundamendiks ruumid, õpetajad ja õppekava. Ruume on koolil hetkel piisavalt ja järgmisel aastal plaanime samas majas ruume juurde rentida. Õpetajad on III kooliastme jaoks hetkel olemas. Käivad värbamised, et suurendada magistrikraadi ja õpetajakutsega õpetajate osakaalu.

Kõige suurem töö uue kooliastme avamise puhul on alati õppetöö kavandamine, ehk õppekava loomine. Loova tuleviku kooli ambitsioonid õppekava kvaliteedi osas on algusest peale olnud suured.  Kuid milline võiks olla siis kvaliteetne õppekava? Kvaliteetne õppekava on kvaliteetse õppetegevuse nurgakivi. Õppetegevuse olulised tegurid on veel õpetaja ja õpetamise kvaliteet, õppemetoodika, õpilaste motivatsioon ja grupiprotsessid klassis, õppematejalid ja -vahendid ning õppimise ruum.

Õppekava loob aluse õppetöö läbiviimiseks. Sellest lähtuvalt planeeritakse tunnid, õppesisu, õppetegevused ja tagasiside. Hea õppekava võiks õppija jaoks olla:

• tähendusrikas (seostub tema tänase eluga);
• mitmekülgne (kõikvõimalike annete ja huvidega õpilased peaksid saama õppida midagi, mis neid tõeliselt köidab. Samas saadakse ka baasteadmised teistest valdkondadest, mida võib vaja minna hiljem)
• tulevikku vaatav (kohanemist ja oma elu juhtimist toetavad oskused)
• tasakaalus (kõik inimese elu osad peaksid olema tähelepanu all, mitte ainult töö- ja akadeemiliseks eluks keskendumine)
• terviklikku maailmapilti taotlev (mitte õppeainete vaid probleemide ja eluülesannete ümber koondunud lai ja seostatud maailmapilt)

Hea õppekava, ja ei midagi vähemat, oli ka meie eesmärgiks. Kaasasime õppekava loomisesse oma ala spetsialistid erinevatest Eesti koolidest. Kõigil kaasatud spetsialistidel oli märkimisvääärne kogemus lõimingu ja päriselulise õppetöö alal.

Aleksandra Sooniste, Tartu Katoliku Hariduskeskuse sotsiaalainete õpetaja tõi projekti kaasa laialdased teadmised sotsiaalvaldkonna kohta, väga kaasaegse lähenemise õpetamisele ja õppesisule ning sügavad teadmised pedagoogikast. Aleksandra oli ka see, kes tuletas pidevalt meelde õpilaste kaasamist õppetöösse ja valikuvõimaluste pakkumise vajadust.

Anu Vau (eesti keel ja kirjandus) ning Pilvi Kuurmann (kunst) Kiviõli I keskkoolist tõid protsessi kaasa lisaks aineteadmistele ka oma kooli 7-aastase lõimingukogemuse. Tänu neile oskasime kasusele võtta häid praktikaid ja vältida karisid.

Eve Oro Tallinna Rahvusvahelisest koolist rääkis palju kaasa projektide ideede asjus, sest on ju praktilistel ainetel, nagu käsitöö ja kodundus, palju rakendamisvõimalusi. Samuti avardas meeskonna silmaringi International Baccalaureate School õppemetoodika ja lõimingustrateegia.

Suurepärase tandemina Evega, töötas Jonas Nahkor Väätsa Põhikoolist. Olles küll projekti kaasatud tehnoloogia aine metoodikuna, olid tema ettepanekut loodusainete,  informaatika ja väärtuste teemal hindamatud. Kogemused Keskkonnahariduse Ühingu juhatajana ja Kosmosekoolide Võrgustiku asutajana on loonud selleks hea aluse.

Matemaatika valdkonda esindasid Rainer Kaasik-Aaslav ja Kristan Lepp. Noored Kooli vilistlastena paistis silma nende loominguline aga praktiline lähenemine matemaatikale, lõimingule ja haridusele laiemalt. Rainer on  Peetri kooli endine ajaloo- ja tehnoloogiaõpetaja. Kristjan on Kiviõli I keskkoolis õpetanud keemiat ja füüsikat. Koos on nad osalenud STEAM (science, technology, engineering, arts and maths) projektide kavandamisel ja käsil on uudse matemaatikaõpiku loomine.

Meie oma kooli õpetaja Gedi Põder vastutas õppekavas loodusainete eest, mille maht III kooliastmes on päris suur. Gedi tegeles loodusainete lõiminguga juba eelmises koolis töötades ning ta on ka suur õpilasekeskse õppetöö pooldaja (st õpilased kaasatakse õppetööga seotud otsuste tegemisse). Gedit toetas keemia ja füüsika aine asjus meie tubli lapsevanem Kerli Valmann, kes on kogemustega loodusainete õpetaja Kallavere Keskkoolis ja samuti Noored Kooli vilistlane. Selle koostöise tandemi töö tulemusena jaotuvad loodusained õppekavas loogiliselt ja lõiminguteemadega kooskõlas.

Võõrkeelte valdkonda vedas Kersti Vana, meie koolijuht, kellel on olemas ka inglise keele õpetaja diplom ja kogemus. Lõimingu valdkonnas juba saadud kogemused võimaldasid Kerstil mängleva kergusega võõrkeeli teiste ainetega ja lõiminguteemadega siduda nii, et tulemus oleks tähendusrikas ja loogiline.

Õppekava valmimisse andsid hiljem veel panuse meie muusikaõpetaja Janeli Ait ja kehalise kasvatuse õpetaja Agnes Sild, kes täiendasid valminud õppekava muusika ja kehalise kasvatuse ainega.

Projekti juhtis ja koostööd korraldas Kristi Laanemäe.

Valminud õppekava on Eestis ainulaadne ja selle tegemise käigus arvestati kõikide hea õppekava kriteeriumitega. Lõimitud õppekava aluseks võeti kooli Tasakaalumudel– et tasakaal inimeses endas ja erienevate elusaspektide vahel kanduks üle ka õppekavasse. Tahame ju, et meie koolilõpetajal oleks võimalikult terviklik maailmapilt ja, et ta oleks tasakaalus isiksus.

6.-9. klassi teemavaldkonnad õppeaastas

Periood	6. klass	7. klass	8. klass	9. klass
1	Inimene tasakaalus teiste inimestega + virtuaalmaailmaga	Inimene tasakaalus iseendas	Inimene tasakaalus tehiskeskkondadega	Inimene tasakaalus kultuuridega
2	Inimene tasakaalus tehiskeskkondadega	Inimene tasakaalus teiste inimestega + virtuaalmaailmaga	Inimene tasakaalus looduskeskkondadega	Inimene tasakaalus iseendas
3	Inimene tasakaalus iseendas	Inimene tasakaalus kultuuridega	Inimene tasakaalus iseendas	Inimene tasakaalus teiste inimestega
4	Inimene tasakaalus kultuuridega	Inimene tasakaalus tehiskeskkondadega	Inimene tasakaalus teiste inimestega	Inimene tasakaalus looduskeskkondadega
5	Inimene tasakaalus looduskeskkondadega	Inimene tasakaalus looduskeskkondadega	Inimene tasakaalus kultuuridega	Inimene tasakaalus tehiskeskkondadega

Iga teemavaldkonna kohta koostati ka täpsem teemaplokk ja pakuti välja projekti ideed. Täpsete teemaplokkide ja projektiideede välja mõtlemine oligi kõige suurem ja rohkem loovust nõudev töö, kus kogenud koostööpartnerite panus oli äärmiselt oluline. Samuti tuli kasuks projektis osalejate kogemus laste arengu ja huvide tundmisel.

Olgu siinkohal ära toodud mõned näited tulevastest teemaplokkidest ja projekti ideedest.

7. klass
Teemavaldkond: Inimene tasakaalus kultuuridega.
Teemaplokk: Lugu ja legend, kultuurilugu
Sihiseade: Mis on keele eesmärk ja mõju? (släng, ropendamine, keeleuuendused, keelemängud, etümoloogia) Asukoha  legendid ja kujunemislood, sh Tallinn, Eesti. Muuseumikülastused.
Tuumaine: keeled
Projekt: Õpilased loovad giidituuri Tallinnas

8. klass:
Teemavaldkond: Inimene tasakaalus looduskeskkondadega.
Teemaplokk: Looduse uurimine
Sihiseade: Mis on teadus? Kuidas uuritakse?
Tuumaine: loodusained
Projekt: Teadusprojekt, mina teadlase rollis. (Teadusteater koos selgitusega).

9. klass
Teemavaldkond: Inimene tasakaalus teiste inimestega
Teema: Kommunikatsioon, suhtlus rahvahulkadega
Sihiseade: Selge sõnum ja kanalid selle levitamiseks. Maailmakodanik. Maailmavaated. Tolerantsus, aktsepteerimine, lugupidamine. Hoiakud.
Tuumaine: ajalugu
Projekt: Ajaloolise filmi reality check. Blogi, vlog, TikTok või muu avalik mõtteavaldus.

Järgmise etapina asume välja töötama täpsemaid projektide kavasid, et õpetajatel kuluks veelgi vähem aega õppetöö ettevalmistamiseks. Loodame, et uus õppekava inspireerib meie õpetajaid ja õppetöö saab olema põnev, päriseluline ja seostatud.