Loova Tuleviku Koolis toimus 19. ja 20. veebruaril Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud teaduskonverents, kus esinesid 1.–8. klassi õpilased oma uurimis- ja loovtöödega. Esimesel päeval astusid üles algklassid ning teisel päeval põhikooli õpilased. Konverentsil käsitleti väga erinevaid teemasid – alates metsloomadest ja taimede kasvamisest kuni tehnoloogia, kunsti ja koolielu analüüsimiseni.

Sotsiaalpedagoog Kadri Pettai, kelle jaoks oli see esimene teaduskonverents Loova Tuleviku Koolis, jagas oma tundeid: „Esmamulje on väga positiivne – kõik olid väga huvitavalt ja põhjalikult ette valmistanud.“ Tema sõnul oli selgelt näha, et õpilased olid teemadesse süvenenud ning esinesid enesekindlalt. Küsimusele, kas esitlustes oli näha aasta jooksul kasvanud julgust ja püüdlust, vastas direktor: „Absoluutselt – eriti, kui võrrelda neid vanemate klassidega.“ Ta kommenteeris ka 3. klassi uurimustööd „Mis koolis meeldib ja mis ei meeldi?“, rõhutades, et aus tagasiside on väärtuslik sõltumata uurijate vanusest: „Iga tagasiside on kasulik.“ Õpilastööd olid teemadelt väga eriilmelised. Järgnevalt tutvustame iga klassi esitlusi.

Metsloomadest õnne ja rõõmuni – Pilleriin Toom

Esmakordselt osalesid teaduskonverentsil 1. klassi õpilased, kes uurisid Eestimaa vähetuntud metsloomi. Noorimad õpilased said teada nirkide, metsnugiste, saarmaste, mäkrade ja kobraste eluviisidest ning omadustest. Õppimine toimus mitmes õppeaines korraga – eesti keeles kirjutati loomadest luuletusi, matemaatikas koostati diagramme ning kunstis loodi loomadest makette.
Õpilastele pakkus erilist huvi see, et diagrammid loodi legoklotsidest, mis muutis õppimise visuaalseks ja arusaadavaks. Klassijuhataja Raili Mathieseni sõnul oli selline lähenemine väga motiveeriv: „Õpilastele meeldis, et nad said ise käed külge panna ja erinevates ainetes õppida.“

Samal ajal keskendus 6. klass hoopis teistsugusele teemale – õnne ja rõõmu valemile. Uuriti, mis teeb inimesed õnnelikuks ning kuidas tulla toime halva tujuga. Küsitluse tulemusel selgus, et kõige rohkem teevad õpilasi õnnelikuks hobid, pere ja toit. Üks kuulajatest sõnas, et see oli väga hea meeldetuletus, et õnn peitub lihtsates asjades.

Tuleviku tehas – mida seal tehakse? – Kristjan Toom

2. klass esitles teaduskonverentsil projekti „Tuleviku tehas“, mille käigus valmis ka detailne tehasemakett. Projekt oli seotud teemaga, kus kujutleti elu asustamata saarel. Iga õpilane võttis endale rolli, näiteks elektriinseneri, teadlase või keskkonnajuhi oma. Uuriti elektri tootmist, säästmist, taaskasutust ning inimeste heaolu. Saadud teadmiste põhjal loodi makett, mis näitas, milline võiks välja näha tulevikus ehitatud tehas.

Õpilased tõid välja, et tehases kasutatakse taastuvat energiat ning toodetakse uusi esemeid taaskasutatud materjalidest. Üks õpilane kirjeldas, et kõige ägedam oli maketti teha, sest siis sai oma ideed päriselt ellu viia. „Makett oli väga lahe ja hästi läbi mõeldud,“ lisas ka publiku hulgas olnud vaataja.

Makaroni-esmaspäevad ja suured ideed – mida õpilased päriselt koolist arvavad? – Kaspar Gross

Loodusainete õpetaja ja loovtööde koordinaator Anneli Sepp tõi esile 8. klassi loovtööde eripära sel aastal: „Õpilased läksid oma teemadega väga erinevatesse suundadesse – nad võtsid küll suure ampsu, kuid lõpptulemusena olid kõigil oma huvidest lähtuvad ja väga põnevad uurimustööd.“ Kaheksandikud tutvustasid oma loovtöid: räägiti füüsikateadlastest ja nende avastustest, kosmosest, looduskatastroofidest ning loodi ka Vincent van Goghi stiilis söejoonistus.

5. klass uuris erinevaid kalaliike, nende elukeskkonda ning hindu Eesti suurimates jaekettides. Uurimistöö käigus selgus, et soodushindadega on kala kõige odavam osta Prismast.

Erilist tähelepanu pälvis 3. klassi uurimustöö, kus koguti algklasside õpilaste arvamusi koolielu kohta. Lapsed tõid üllatuslikult esile, et paljudele ei meeldi koolitoit – eriti niinimetatud makaroni esmaspäevad. Samuti mainiti, et õpilastele ei meeldi pahandav ja kurjustav pedagoog ning matemaatika, mida peeti „igavaks ja raskeks“. Kui lastelt küsiti, mida nad kooli direktorina muudaksid, kõlas vastus ühiselt: esmalt koolitoit, seejärel pahandav ja kurjustav pedagoog. 3. klassi juhataja Merle Pöder lisas, et kuigi reeglid on koolis vajalikud, saab neid alati selgitada rahulikumalt ja sõbralikumalt – nii, et laps tunneks end kuuldu ja mõistetuna.

Taimed on nagu inimesed – Lilyan Kuus

4. klass viis läbi uurimuse, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad sõnad taimede kasvamist. Katse käigus kasvatati kahte sorti taimi ning esimestele räägiti häid sõnu, teistele aga halbu. Õpilaste jaoks oli katse käigus ka raskusi. „Lastel oli väga raske taimedele halbu sõnu öelda, sest nad on hoolivad ja head,“ sõnas 4. klassi juhataja Maarja Sarv. Tulemused näitasid selgelt, et positiivset tähelepanu saanud taimed kasvasid paremini. Üks õpetaja publikust kommenteeris uurimust: „See oli väga õpetlik – me kõik vajame häid sõnu, nii taimed kui ka inimesed.“

Noor kunstnik maalib loovtööna Niguliste kiriku – Cristella Sepp

7. klassi õpilane Lovise, kes tutvustas oma loovtöö ideed, plaanib maalida vanalinna vaate koos Niguliste kiriku ja Rataskaevu tänavaga. Töö juhendaja on kunstiõpetaja Elle Lepik. Loovtöö eesmärk on arendada maalimisoskust ja proportsioonitunnetust, keskendudes detailidele ning püüdes kirikut kujutada võimalikult postimpressionistlikult. “Lovise on tugev maalija ja tal on ka palju julgust, et ta otsustas töö ette võtta väga suures formaadis,” sõnas juhendaja Elle Lepik.

Küsimusele, kas teaduskonverents võiks tulevikus jõuda ka väljapoole kooli seinu, vastas õpetaja Anneli Sepp, et see sõltub eelkõige õpilaste esinemisjulgusest, kuid idee on igati tervitatav. Jääme ootama järgmist Loova Tuleviku Kooli teaduskonverentsi, mis toimub taas järgmise aasta veebruaris. 

Uudise koostanud: Kaspar Gross, 28.03.2026
Teksti toimetanud: Andrea Miku
Fotod: Kerli Tennosaar ja Elle Lepik