Kodukord
Loova tuleviku kooli kodukord
Kehtestatud direktori käskkirjaga
30. märts 2021 nr. 1-1/9
1. Üldsätted
Kodukorraga lepitakse kokku Loova tuleviku kooli reeglid ja head tavad, millest kooliga seotud inimesed lähtuvad. Kodukorra aluseks on Eesti Vabariigi õigusaktid, kooli põhikiri, õppekava ja arengukava.
2. Suhtlemine
2.1. Loova tuleviku kooli suhtlemise üldprintsiibid kõikidele osapooltele
2.2. Koolis on soositud hoolivuse, armastuse, headuse ja aususe õhkkond.
2.3. Kellegi suhtes ei tarvitata füüsilist ega vaimset vägivalda.
2.4. Inimesi austatakse ja erinevusi aktsepteeritakse.
2.5. Oma vajadusi väljendatakse rahulikult ja selgelt.
2.6. Oma kohustusi täidetakse vastavalt kokkulepetele.
2.7. Erimeelsuste tekkimisel osapooled leiavad kõiki pooli hetkel rahuldava
lahenduse, kaasates vajadusel vahendajat. Kui leitud lahendus mõne aja pärast kõik osapooli enam ei rahulda, võetakse lahendamine uuesti ette.
2.8. Mõistame, et kõik teevad vigu.
2.9. Arendan enda ja aitan võimalusel arendada teiste suhtlemisoskusi.
2.10. Teeme koostööd, leiame ühisosasid.
3. Konfliktide lahendamine
3.1. Konflikt tuleb lahendada esimesel võimalusel, eelistatavalt kohe selle tekkimisel. Konflikti juures viibinud õpetaja või klassijuhataja kaalub konflikti tõsidust ja vajadusel teavitab lapsevanemat. Konflikti lahendamisel järgib täiskasvanu kaotajateta konflikti lahendamise meetodit järgnevalt:
3.1.1. Juhul, kui emotsioonid on intensiivsed tuleb kõigepealt tegeleda rahunemisega. Füüsilise konflikti korral tuleb see lõpetada koheselt võimalikult turvalisel viisil.
3.1.2. Ära tuleb kuulata kõik konflikti osapooled, et tuvastada probleemi olemus.
3.1.3. Sõnastada probleem.
3.1.4. Genereerida hulk võimalikke lahendusi.
3.1.5. Hinnata lahendusvariante.
3.1.6. Kõigile osapooltele sobiva lahenduse välja valimine.
3.1.7. Lahenduse planeerimine ja ellu viimine.
3.1.8. Lahenduse hilisem hindamine.
4. Nõuded õpilase käitumisele
4.1. Koolimaja avatakse kell E-R 9.00 ja on avatud kuni viimase huviringi lõpuni (Vt kooli päevakava)
4.2. Õpilane õpib koolis, laseb teistel õppida ja võimalusel aitab teistel õppida.
4.3. Õpilane teeb kooli töötajatega koostööd.
4.4. Õpilane osaleb vähemalt kord õppeaastas arenguvestlusel koos oma vanema(te)ga, mille viib läbi klassijuhataja
4.5. Kogu õppetöö on õpilasele kohustuslik (nii koolipäeva ja õppekäikude ajal toimuv, kodutööd ning kohustuslikud individuaalsed ülesanded).
4.6. Koolipäeva keskel (ka õppekäigul) tohib õpilane lahkuda vaid õpetaja või direktori loal, kui vanemat on teavitatud või vanem on andnus sellest teada.
4.7. Õpilastel pole lubatud tundide ajal ilma õpetaja loata oma korruse koridoriuksest väljuda.
4.8. Kooli koridorides ja klassiruumides ei tohi joosta.
4.9. Kooli vara (mh õppematerjalid ja vahendid) tuleb hoida tervena, puhtana ning paigutada need pärast kasutamist omale kohale. Kooli vara tohib koolist välja viia vaid õpetaja loaga.
4.10. Telefonide ja muude elektroonikaseadmete kasutamine on koolipäeva jooksul keelatud. Erandiks on õppeülesanded, kus õpetaja annab selleks ühekordse loa.
4.11. Õpilane ei tohi kooli kaasa võtta õppetööd segavaid, ohtlikke või keelatud esemeid.
4.12. Mittemääriva tallaga sisejalanõud on kooliruumides viibimisel kohustuslikud.
4.13. Õpilased korrastavad tegevuse, tunni ja õppepäeva järel oma töökoha.
4.14. Õpilane on kohustatud järgima talle tutvustatud kooli kodukorda, direktori ja õppenõukogu otsuseid.
4.15. Õpilased lahkuvad koolist peale tundide lõppu, va siis kui neil on huviringid või eelnevalt kokkulepitud tegevused kooli ruumides.
5. Õppetöö, päevakava
5.1. Päevakavast õpilasele kohalduv osa ning muudatused selles tehakse õpilasele ja vanemale teatavaks kooli veebilehe kaudu.
5.2. Õppeaastas on 5 vaheaega. Koolivaheajad kattuvad HTM poolt kehtestatud koolivaheaegadega.
5.3. Tunnid on koolipäevas erineva pikkusega. Tunni pikkus ei ületa 90 minutit.
5.4. Tundide arv ja pikkus ning huviringide ajad kehtestatakse kooli päevakavas ja tunniplaanis.
6. Huvitegevus
6.1. Kooli poolt avatud huviringid on avatud kõikidele kooli õpilastele.
6.2. Huviringide ajad on kirjas kooli päevakavas.
6.3. Avatavast huviringist informeeritakse vanemaid vähemalt 2 nädalat enne huviringi algust.
6.4. Huviringi tasu kehtestab kooli pidaja.
7. Õppekava välises tegevuses rajatiste, ruumide ja vahendite kasutamise
kord
7.1. Õppekavaväline tegevus on koolis korraldatav tegevus, mis ei ole kooli õppekava osa.
7.2. Kooli ruumide ja vahendite õppekavavälises tegevuses kasutamine on kooli töötajatele ja õpilastele väljaspool päevakava, huviringide tunniplaani tasuta. Kasutamise soovist teatatakse koolitöötajale.
7.3. Ruumide ja vahendite kasutamise taotlemine
7.3.1. Kooli ruumide ning õppe- ja tehniliste vahendite õppekavavälises tegevuses kasutamise broneerib Stuudiumi kalendris kooli juhi-abi, tema puudumisel teda asendav isik.
7.4. Ruumi või vahendi kasutaja vastutab ruumi või vahendi kasutamise ajal selle eest ning annab pärast kasutamist üle korras ruumi või vahendi.
7.5. Kooli vara rikkumisel või kaotamisel hüvitab kasutaja kahju kokkuleppel kooliga või asendab samalaadsega.
8. Õpilaspilet
8.1. Õpilasel on õigus saada õpilaspiletit
8.2. Õpilasel on õigus soodustuste saamiseks kasutada õpilaspiletit.
8.3. Õpilaspilet kehtib ühe õppeaasta.
8.4. Õpilaspilet pikendatakse/väljastatakse õppeaasta alguses.
8.5. Koolist lahkumisel õpilaspilet kaotab kehtivuse
8.6. Kehtivuse kaotanud õpilaspileti tuleb kooli tagastada.
8.7. Kaotamise korral väljastatakse duplikaat tasuta.
8.8. Õppeaasta alguses toob õpilane kooli dokumendifoto õpilaspileti jaoks. Pilet väljastatakse 3 päeva jooksul pärast pildi laekumist.
8.9. Igal õpilaspiletil on erinev number ja piletid registreeritakse õpilaspiletite registris.
9. Kodu ja kooli vaheline infovahetus
9.1. Kool ja kodu on partnerid laste arengu toetamisel. Koolis nõustatakse vajaduse korral õpilase vanemaid õpilase arengu toetamises.
9.2. Kooli alus-dokumentidega saab tutvuda kooli kodulehel ning on paberkandjal koolis direktori kabinetis.
9.3. Koolitöötajate ja vanemate suhtlus toimub Stuudiumis, kiire vajaduse korral ka telefonitsi.
9.4. Informatsiooni õppetöö kohta saavad vanemad Stuudiumist (hilinemised, puudumised, hinded, tagasiside, kodused ülesanded, õppetöö käik, õppekäigud jne), lastevanemate koosolekul ja vajadusel ka kokkusaamistel klassiõpetaja ja/või juhtkonnaga.
9.5. Omavaheline suhtlus toimub Stuudiumi keskkonnas.
9.6. Vanematel on soovitatav jälgida Stuudiumit vähemalt korra koolipäeva jooksul.
9.7. Küsimuste tekkimisel on lapsevanema esimeseks kontaktiks klassijuhataja, kes vajadusel suunab küsija edasi.
9.8. Õpilasele kohalduv osa päevakavast tehakse vanemale teatavaks Stuudiumis ja õpilasele klassijuhatajate poolt ning on leitav koduklassi ukse kõrval seinal.
9.9. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele ja vanematele teatavaks perioodi või poolaasta algul. Õppekäikudest teavitatakse vähemalt nädal aega enne nende toimumist.
10. Õppetööst puudumine
10.1. Õppetööst puudumist põhjendavad vaid järgnevad põhjused:
10.1.1. õpilase haigestumine või tervishoiuteenuse osutamine
10.1.2. olulised perekondlikud põhjused
10.1.3. ilm ei võimalda kooli tulla
10.1.4. muud Kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.
10.2. Õppetööst puudumist tõendab vanem Stuudiumi kaudu hiljemalt 3 päeva pärast õpilase kooli naasmist.
10.3. Erandlikud puudumised (reisid, võistlused, esinemised jne) tuleb kooskõlastada klassiõpetajaga vähemalt 1 nädal enne puudumise algust.
10.4. Õpetajal on õigus vajadusel puudumise luba mitte anda.
10.5. Kehalise kasvatuse tegevustest vabastab vanema või arsti tõend. Õpilane viibib tunnis ja täidab õpetaja juhiseid.
10.6. Õppetööst puudumine ei vabasta õppeülesannete sooritamisest. Õppeülesannete sooritamine lepitakse kokku õpetajaga.
11. Puudumistest teavitamine
11.1. Õpilase puudumisest ja selle põhjustest peab vanem teavitama klassiõpetajat telefoni või Stuudiumi kaudu hiljemalt puudumise esimesel päeval. Puudumine loetakse põhjendamatuks kui vanem kolme kalendripäeva jooksul pärast õpilase kooli naasmist ei põhjenda Stuudiumis puudumist.
11.2. Õpetaja võib Stuudiumis puudumise põhjenduse tühistada, kui on kahtlusi selle õigsuses. Sellisel juhul on vanemal õigus esitada uus põhjendus.
12. Hindamine ja hindest teavitamine
12.1. Hindamine on kooskõlas kooli eesmärkidega, väärtustega, eripäraga ning oodatavate õpitulemustega. Kool kasutab kujundavat hindamist kaasaval moel.
12.2. Kujundava hindamise eesmärk on õppimist toetada. Kujundav hindamine on pidev õppeprotsessi kohta info kogumine ja selle võrdlemine oluliste eesmärkidega, et vajadusel nii eesmärke, kui õppeprotsessi muuta. Kujundavat hindamist teostavad õpetajad, õpilased ise ja õpetajad ning õpilased koostöös lapsevanematega.
12.3. Klassiõpetaja annab õpilase edasijõudmisest tagasisidet vähemalt korra nädalas ja aineõpetaja vähemalt korra kuus Stuudiumis.
12.4. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted ja hindamise täpsem protsess on kirjeldatud “Hindamisjuhendis” vt Lisa 4. Hindamise põhimõtteid tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad õppeperioodi alguses.
12.5. Kokkuvõttev hindamine toimub 1. klassis 2 korda aastas (jaanuaris ja juunis) ja alates 2. klassist 3 korda aastas ( novembris, märtsis ja juunis ).
12.6. Õpilast ja tema vanemat teavitatakse õpitulemuste ja õpioskuste kohta
Stuudiumi vahendusel ja pabertunnistuse väljastamisel.
13. Õpilase arengu toetamine
13.1. Õpilasel ja vanemal on võimalus pöörduda suuliselt ja kirjalikult klassijuhataja, õpetaja, tugispetsialistide või direktori poole õppimise, õppekava, õppekorralduse, õpikeskkonna ja turvalisusega seotud küsimustes, kooli tervishoiutöötaja poole tervisega seotud küsimustes;
13.2. Õpilase arengut toetatakse lähtuvalt põhimõttest, et igaühel on potentsiaali arenguks igas valdkonnas, kui ta seda soovib ja seda võimaldatakse.
13.3. Individuaalne lähenemine aitab igal lapsel saavutada optimaalse arengu.
13.4. Õpilaste huvide, võimete ja annetega arvestatakse teemade, õppetegevuste, õppekorralduse ja tempo valikul. Iga õpilane planeerib koostöös õpetaja ja lapsevanemaga osa õppe-eesmärkidest ise.
13.5. Õpilase arengut märgatakse õppetöö vältel ja dokumenteeritakse arenguvestluste käigus. Arenguvestlus toimub esiteks õpetajaga, kus aidatakse lapsel tema tugevusi, arengukohti ning eesmärke tuvastada ja sõnastada. Arenguvestluse teine etapp toimub koos vanemaga, kus eesmärke täpsustatakse. Arenguvestluste täpsem kord on kirjas Arenguvestluse läbiviimise korras .
13.6. Arenguvestlused toimuvad vähemalt üks kord aastas, vajadusel rohkem.
14. Tugi- ja mõjutusmeetmed ning sellest teavitamine
Kokkulepitud kodukorra reeglite järgimise kindlustamiseks ning õpilase igakülgse arengu tagamiseks võidakse vajadusel rakendada järgnevaid tugi- ja mõjutusmeetmeid:
Tugimeede
14.1. arengu-hoiakut soodustav (growth-mindset) tagasiside ja tunnustamine;
14.2. kiituskiri “Õpilaste tunnustamise tingimused ja kord” alusel. (vt Lisa 2)
14.3. konflikti või probleemi lahendamine kaotajateta meetodil;
14.4. tugispetsialistide kaasamine;
14.5. individuaalse õppekava koostamine lapsevanema nõusolekul;
14.6. tugimeetmete rakendamine lapsevanema nõusolekul, sh õpiabi, logopeedi ja psühholoogi teenus;
14.7. konkreetse kokkuleppe sõlmimine käitumise parandamiseks õpilasega (täpne aeg ja tagajärjed);
Mõjutusmeetmed
14.8. suuline märkus;
14.9. kirjalik märkus;
14.10. teise ruumi eraldamine koos iseseisva tööga koolitöötaja järelvalve all ;
14.11. õpilase seletuskiri;
14.12. õpilase käitumise arutamine vanemaga ümarlauas , vajadusel osaleb direktor;
14.13. pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
14.14. direktori käskkiri;
14.15. õpilase käitumise arutamine kooli juhtkonnas koos õpilasega;
14.16. õpilase käitumise arutamine õppenõukogus;
14.17. ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
14.18. ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. Õppenõukogu otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult.
14.19. nõustamiskomisjoni suunamine;
14.20. pöördumine õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole;
14.21. õigusrikkumise korral avalduse esitamine politseisse;
14.22. koolist väljaarvamine vastavalt kooli põhikirjale ja “Kooli vastu võtuvõtmise ja välja arvamise tingimustele ja korrale” (Lisa 3);
14.23. kiire sekkumise vajaduse korral teavitatakse vanemat telefoni teel.
14.24. enne meetmete 14.3, 14.4, 14.12, 14.16 ja 14.17 kasutusele võttu kuulatakse vanem ja õpilane ära.
14.25. vanemat teavitatakse Stuudiumi kaudu ja õpilast suuliselt ning alates 5. klassist teavitatakse õpilast suuliselt ja vajadusel Stuudiumi kaudu.
15. Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamine ja reguleerimine
Ennetamine
15.1. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise eest vastutavad koolipere liikmed kooli ruumides ning vahetunni või õppekäigu jooksul väljaspool kooli ruume.
15.2. Kooli ruumide uks on lukus väljastpoolt sisenejale kell 9.45-st. Sisse pääseb kooli juhile või juhi-abile helistades. Telefoninumbrid on ukse peal.
15.3. Turvalisuse tagamisel, sh nakkuse oht koolis, lähtutakse “Hädaolukorra lahendamise plaanist”.
15.4. Vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks:
15.4.1. On kokkulepped sõlmitud õpetajate ja õpilaste vahel , kuidas turvaliselt käituda;
15.4.2. On keelatud omada õppetöö ajal vt kodukorra punkt 17.3
15.4.3. On keelatud filmida ja pildistada asjasse puutuvate isikute nõusolekuta; pildistatud ja filmitud materjali levitamine ilma sellel kujutatud isiku nõusolekuta on karistatav vastavalt karistusseadustikule;
15.4.4. Ei ole soovitav koolis järelvalveta jätta raha, mobiiltelefone ja muid hinnalisi esemeid;
15.4.5. Õpilasel on kohustus viibida kooli territooriumil kogu õppepäeva jooksul. Kool ei vastuta koolipäeva ajal loata kooli territooriumilt lahkunud õpilase eest.
15.4.6. Õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse huvides teeb kool koostööd politseiga võimaldades läbi viia ohuolukorrast tingitud tegevusi.
15.4.7. Koolimajas on keelatud sõita jalgrataste, tõukerataste, rulade ja muu sellisega.
15.4.8. Õpilane saab jätta oma lukustatud ratta, suusad, tõukeratta, kelgu jms selleks ette nähtud kohta omal vastutusel. Tõukerattad, kelgud jms peavad olema nimesiltidega.
15.5. Ohuolukorrast annab klassijuhataja või kooli töötaja lapsevanemale teada helistades või Stuudiumi kaudu esimesel võimalusel.
15.6. Ohuolukordi lahendatakse vastavalt Kodukorra punktidele 16.1, 16.2
16. Reageerimine, teavitamine ja lahendamine
16.1. Kool tagab kooli töötajate ja õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse, turvalisust ohustavate olukordade lahendamisel lähtutakse PGSi § 44.
16.2. Hädaolukordade lahendamiseks on koostatud “Hädaolukorra lahendamise plaan”lähtudes PGSi § 45
16.3. Hädaolukorrast teavitatakse viivitamatult kooli direktorit. Tulekahjust teavitab tulekahju signalisatsioon. Edasine tegevus toimub vastavalt “Hädaolukordade lahendamise plaanile”
16.4. Õpilaste ning koolitöötajate vaimse või füüsilise turvalisuse ohustamine on kodukorra rikkumine.
16.5. Vaimne vägivald on tahtlik ja järjepidev narrimine, solvamine, pilkamine, grimassitamine, sõimamine, ähvardamine, jälitamine, alandamine, mõnitamine, grupist väljaarvamine, väljapressimine, ignoreerimine, ahvimine, ruumi kinni panemine, asjade ära võtmine või peitmine jne
16.6. Füüsiline vägivald on tahtlik löömine, tõukamine, näpistamine, togimine, sakutamine, vastu tahtmist kinnihoidmine, tee takistamine jne
16.7. Vaimset või füüsilist vägivalda märkav õpilane pöördub lähedal oleva täiskasvanu poole, kes osutab esmast abi ja pöördub juhtumi lahendamiseks klassijuhataja, tervishoiutöötaja või direktori (või tema asendaja) poole. Vajadusel kaasab kooli direktor inimesi väljastpoolt kooli (arstiabi, sotsiaaltöötaja, lastekaitse spetsialist, politsei jne).
16.8. Kodukorra rikkumisel teavitab selle avastanud isik kooli direktor (või teda asendavat isikut), kes:
16.8.1. võtab olukorra põhjustanud juhtumis osalenud isikutelt ning pealtnägijatelt suulise või kirjaliku seletuse. Suulise seletuse protokollis või kirjalikus seletuses on fikseeritud seletuse andmise ja juhtumi toimumise kuupäevad, seletuse andnud isiku ja pealtnägijate andmed ning kirjeldatud juhtumi sisu;
16.8.2. lisab protokolli või seletuse juurde juhtumi asjaolusid tõestavad dokumendid ja vajadusel asitõendid;
16.8.3. teavitab õpilaselt suulise või kirjaliku seletuse võtmisest tema vanemat ning võimaldab vanemal õpilaselt võetud seletuse ja väljaselgitatud juhtumi asjaolude kohta koostatud dokumentidega tutvuda.
16.8.4. edastab ametliku päringu alusel nõutud dokumendid ja andmed, järgides Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid;
16.9. Kodukorra rikkumise toime pannud õpilase suhtes rakendatakse käesolevas korras kirjeldatud tugi- ja mõjutusmeetmeid. Kodukorra korduva rikkumise korral ühe poolaasta jooksul on koolil õigus leping õpilase vanematega lõpetada ja õpilane kooli nimekirjast välja arvata (“Kooli vastu vastuvõtmise ja välja arvamise tingimused ja kord” . vt Lisa 3).
16.10. Relva, lõhkeaine või aine, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, kahtlusest teavitab kool viivitamata politseid.
16.11. Kooli ruumide või inventari rikkumise korral kompenseerib tekitatud kahju vanem või asendab samaväärsega.
17. Ära võetud esemete hoiustamine ja tagastamine
17.1. Koolitöötajal (kooli direktor või õpetaja) on õigus võtta ära õppetööd segavad ja ohtlikud esemed ning hoiustada need direktori kabinetis. Koolitöötaja on teadlik meetmete rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest.
17.2. Õppetööd segav ese on ese, sh mängurelv, mis takistab õpilasel või kaasõpilastel õppimisele keskendumast või tegemast vahetundideks kavandatud tegevusi. Eseme ohtlikkuse üle otsustab õpetaja või direktor.
17.3. Koolis on õpilasele keelatud järgmised esemed ja ained:
17.3.1. relv relvaseaduse tähenduses;
17.3.2. lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
17.3.3. aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks;
17.3.4. aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt;
17.3.5. muu ese või aine,sh relvataoline ese, terariist, nukid, ketid,mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks.
17.4. Kool dokumenteerib õpilaselt eseme kooli hoiulevõtmise ja selle põhjuse ning õpilasele tagastamise. Hoiule võtmise kohta koostatakse viivitamata protokoll vt Lisa 1.
17.5. Mitteohtliku eseme puhul tuleb õpilane ise esemele järgi direktori kabinetti pärast tundide lõppu;
17.6. Ohtlikute esemete tagastamiseks peab kooli tulema vanem, kellele ese tagastatakse. Vanemaga võetakse kontakti telefoni teel.
17.7. Keelatud esemete kahtluse ja ära võtmise vajaduse puhul kutsutakse politsei ja antakse ese politseile üle.
18. Jälgimisseadmestiku kord
18.1. Koolile kuuluvates ruumides jälgimisseadmeid ei ole.
18.2. Üldkasutatavates ruumides (I ja II korruse trepikojas) ja kooli ees asuvad Tallinna Linnavalitsus kaamerad, mida jälgib ja haldab Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse elamumajanduse peaspetsialist, lähtudes Turvaseaduse §11 ja §12 ning Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.
18.3. Valvekaamerate salvestisi on õigus vaadata koos majahaldaja esindajaga kooli klassiõpetajatel, kooli direktoril ja politseil.
19. Õppetöö korraldus ja hindamine osalise või täieliku distantsõppe ajal
19. Distantsõpet või osalist distantsõpet käsitletakse e-õppena ja selle sisu ja vorm on kehtestatud Loova tuleviku kooli õppekavas.
19.1 Osalise distantsõppe korral toimuvad distantsõppe tunnid õpetajate juhendamisel läbi e-keskkonna üksikutes klassides või kooliastmetes. Täieliku distantsõppe korral on kõik klassid distantsõppel ning õpilasi juhendatakse läbi e-keskkonna.
19.2 Distantsõppel toimub õppetöö selleks puhuks koostatud tunniplaani alusel. Tunniplaan edastatakse õpilastele ja õpetajatele Stuudiumi ja kooli kodulehe kaudu.
19.3 Kool kogub infot perede valmisoleku kohta distantsõppeks. Distantsõppe kestel on kool ja pered dialoogis.
19.4 Distantsõppes osalemiseks vajab õpilane laua- või sülearvutit, tahvelarvutit ning internetiühendust, töötavat kaamerat ja mikrofoni.
19.5 Distantsõppe perioodil on koolis kasutusel järgmised õpikeskkonnad: Stuudium, Google Classroom,Opiq.
19.6 Aineõpetaja valib vahendid, metoodika ja suhtluskanali, mille abil õppetööd läbi viiakse. Soovitatav kanal veebitundide läbiviimiseks on Google Classroom/MEET
19.7 Et õpilane saaks oma aega planeerida, antakse kõik distantsõppe ülesanded ja suunised tundideks Stuudiumis tunnitööna eelmisel päeval hiljemalt 17.30 va esmaspäev, siis on ülesanded üleval hiljemalt 9.30-ks
19.8 Veebitunnid toimuvad vähemalt 50% ulatuses igas õppeaines. Veebitunni toimumine märgitakse Stuudiumis tunniteemas. Veebitunni toimumisest annab aineõpetaja teada hiljemalt eelmise päeva 17.30-ks. Veebitunni pikkuse otsustab üldjuhul õpetaja, peale seda on õpetaja õpilastele kättesaadav.
19.9 Veebitundi pole lubatud salvestada ja salvestust jagada, kui pole saadud kõikide osapoolte nõusolekut.
19.10 Veebitunni lõpus võib õpetaja õppimise kinnistamiseks anda koduseid töid. Kui õpetaja on andnud tunniplaanijärgseks tunniks iseseisva töö, siis sellele lisaks koduseid töid ei anta.
19.11 Õpilasele antud päeva- või nädalaülesannete esitamise tähtajaks on Stuudiumis fikseeritud kuupäev kellaajaks hiljemalt 23.59, v.a juhul kui õpetaja teeb reaalajas veebitundi ja palub töö esitada sama tunni lõpus.
19.12 Kui õpetaja antud ülesanne sisaldab õpilase enda filmimist, siis peab õpetaja välja pakkuma ka alternatiivse võimaluse. Õpetaja ei jaga saadetud salvestusi teistega ja kustutab need kohe pärast hindamist. Kui õpetaja soovib saadud töid tunnis õppetöö eesmärgil näidata, siis küsib ta eelnevalt selleks luba.
19.13 Õpetaja võib paluda üles filmida/pildistada õppeülesannet, tingimusel et ta on kindel, et see on õpilastele võimetekohane.
19.14 Distantsõppest puudumine
19.14.1 Eelnevalt kokku lepitud tunniplaanijärgses veebitunnis fikseeritakse puudujad tavapärasel viisil.
19.14.2 Kui õpilane on haige ega saa iseseisvalt koduseid ülesandeid teha, teavitab vanem sellest klassijuhatajat hiljemalt sama koolipäeva hommikul.
19.14.3 Klassijuhataja või kooli juhtkond võtab vajadusel ühendust õpilase vanemaga, kui õpilane ei osale distantsõppes, selgitatakse välja põhjused ja kavandatakse õppetöö lapsele sobivas vormis.
19.15 Koolipoolne tugi osalise või täieliku distantsõppe ajal
19.15.1 Tugispetsialistide (sotsiaalpedagoog ja psühholoog, eripedagoog ja logopeed) töö õpilase, vanema ja õpetaja nõustamisel toimub, kas kontaktis, meili, telefoni või vajadusel ja kokkuleppel veebi vahendusel ning HEV koordinaatori koordineerimisel.
19.15.2 Õpilased saavad vajadusel ainealaseid konsultatsioone. Konsultatsioone võib võimalusel korraldada nii kontaktis koolis kui veebis.
19.15.3 Kui lapsel puuduvad digivahendid, on lapsevanemal võimalus neid seadmeid koolist laenutada.
19.16 Kui lapsele ei sobi e-õppe vorm, siis leiab kool võimaluse korraldada lapsele vahetut juhendamist. Sellekohase avalduse teeb lapsevanem direktorile ning siis lepitakse kokku õpilasele sobiv tööplaan.
19.17 Kooli poolt üldjuhul toitlustamist distantsõppe ajal ei korraldata.
19.18 Hindamine toimub kooli hindamisjuhendi järgi. Tähtajaks esitamata
õppeülesanded ja puudulikult sooritatud õppeülesanded tuleb järele vastata 10 tööpäeva jooksul peale märkest stuudiumis, kui ei ole aineõpetajaga teisi kokkuleppeid. Peale 10 päeva on aineõpetajal õigus kokku kutsuda ümarlaud kaasates vanema ja õpilase ning koostöös leida lahendus tekkinud probleemidele.
19.19 Veebitunnis osalemise kokkulepped õpilasele
19.19.1 õpilased osalevad tunnis oma nime all
19.19.2 õpilastel on veebitunnis sees nii videokaamera kui ka mikrofon.
19.19.3 õpilastel on keelatud jagada veebitunni linke. Vajadusel võib teha seda õpetaja, kes lingi lõi.
19.19.4 kõrvalistel isikutel on veebitunnis osalemine keelatud.
19.19.5 parim viis veebitunnis osaleda on arvuti.
20. Lõppsätted
19.1. Kodukorra arutab läbi ja annab arvamuse kooli õppenõukogu ja kooli õpilasesindus.
19.2. Kodukord esitatakse arvamuse andmiseks kooli nõukogule ning selle kehtestab direktor.
19.3. Kooli kodukord tutvustatakse õpilastele esimeses klassijuhatajatunnis pärast kodukorra kinnitamist.
19.4. Muudatused kodukorras tehakse üldjuhul vahetult enne õppeaasta algust või seoses muudetud õigusaktide või põhimääruse muudatustega.
LISAD
Lisa 1
Protokoll: Õpilaselt keelatud eseme või aine hoiulevõtmine koolis (aeg ja koht)
(protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi)
Õpilase nimi |
|
Hoiulevõetud esemete, ainete loetelu |
|
Märge õpilase esemete kontrollimise kohta; nt õpilase koolikott jm |
|
Õpilase teavitamine, miks kontrollitakse? |
|
Õpilasele tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikku kontrolli
|
|
Miks ese/ aine õpilaselt ära võeti?
|
|
Taustainfo vajadusel |
|
Kontrollija allkiri |
|
Õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta |
Lisa 2
Kinnitatud õppenõukogus nr 28.11.17
ÕPILASTE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED JA KORD
- ÜLDSÄTTED
1.1. Tunnustamise eesmärk on õpilaste motiveerimine ja innustamine süsteemsele enesearendamisele ja õppe-kasvatustegevuse tulemuslikkuse tõstmine.
1.2. Tunnustada võivad õpilased üksteist omavahel kokkulepitud kriteeriumide alusel.
1.3. Tänukirjaga tunnustamise ettepaneku teeb õpetaja, otsustab direktor.
- LOOVA TULEVIKU KOOLI ÕPILAST TUNNUSTATAKSE
2.1. suurepäraste, väga heade ja heade tulemuste eest õppetöös, suurepärase õpioskuse saavutamise eest;
2.2. eduka esinemise eest õpilasvõistlustel;
2.4. silmapaistva heateo eest;
2.5. silmapaistva algatuse ja selle elluviimise eest;
2.6. kaaslase silmapaistva toetamise eest.
- ÕPILASE TUNNUSTAMISMEETMED
3.1. suuline kiitus;
3.2. kirjalik kiitus õpilas- ja/või Stuudiumi päevikusse;
3.3. kooli tänukiri või diplom või kiituskiri.
TUNNUSTAMISE KORD
4.1. Õppetulemuste alusel tunnustatakse õpilast
4.1.1. Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» tunnustatakse õpilast kooli õppenõukogu otsusel õppeperioodi lõpul, kui tema õppe- ja kasvatustöö alane tagasiside on kirjeldatud suurepärase sooritusena.
4.1.2. Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» võidakse tunnustada kõikide klasside õpilasi aineõpetaja ettepanekul.
4.2. Eduka esinemise eest õpilasvõistlustel tunnustatakse tänukirjaga või diplomiga (spordivõistlus).
4.3. Silmapaistva heateo, algatuse või kaaslase toetamise eest autasustatakse kiitusega Stuudiumis või tänukirjaga.
Lisa 3
Kooli vastu võtmise ja välja arvamise tingimused ja kord
Kinnitatud kooli pidaja otsusega 27.09.19
1. Kooli vastuvõtu tingimused
1.1 Kooli võetakse vastu lapsed, kes on kooliküpsed ning võimelised õppetööks ja koostöiseks suhtluseks keskmise suurusega kollektiivis. Lapse kooliküpsus on kirjeldatud koolivalmiduse kaardil. Kui vastav kaart puudub, kaardistatakse kooliküpsus sisseastumistegevuste käigus. Vajadusel kaasatakse kooli tugispetsialistid.
1.2 Eeldame vastuvõtul üldist kooskõla kooli ja pere väärtuste vahel.
1.3 Eelisjärjekorras võetakse kooli vastu juba Loova tuleviku koolis käivate laste õed ja vennad, kooli töötajate lapsed ja vilistlaste ning suurtoetajate lapsed.
1.4 Õpilase vastuvõtmine ja koolikoha kinnitamine toimub peale õppelepingu allkirjastamist ja õppemaksu ettemaksu tasumist.
2. Kooli sisseastumise kord
2.1. Huvi koolikoha vastu saab pere näidata üles igal ajal registreerides end kooli kodulehel. Kooli kodulehel registreerujatele saadetakse esmajärjekorras info infopäevade, eelkooli, huvihariduse ja vastuvõtu alguse kohta.
2.2. I klassi vastuvõtt kestab 15. detsembrist kuni 15. veebruarini.
2.3. Kui avalduste arv ületab koolikohtade arvu, toimub õppekohtade loosimine. Loosimise korraldab kooli direktor ja seda vaatleb ja õiguspärasuse tagab kooli pidaja esindaja.
2.4. Vastuvõtuprotsessi osa on vestlus perega ja õpetaja kohtumine lapsega. Kohtumisel lapsega kasutatakse erinevaid metoodikaid, nt savivoolimine jms, et mõista lapse koolivalmidust.
2.5. Direktor teeb pärast vestlust otsuse lapse vastuvõtmise kohta kooli. Vajadusel küsib lisateavet või dokumente.
2.6. Kui pärast vestlust selgub, et Loova tuleviku kool ei ole mingil põhjusel perele parim hariduspartner, loositakse välja jäänud kandidaatide hulgast uus kandidaat.
2.7. Kui I klass(id) pole vastuvõtu lõppedes või vestlusvoorude järel täitunud, kuulutatakse välja lisavastuvõtt, mis kestab senikaua, kui klass(id) on komplekteeritud.
2.8. Lisavastuvõtu avaldusi menetletakse ja õpilasi võetakse vastu avalduste laekumise järjekorras.
2.9. Vastuvõttu teistesse klassidesse välja ei kuulutata. Õppeaasta lõppedes, vabade õpilaskohtade olemasolul, võetakse uusi õpilasi vastu vestluse läbimise järjekorras.
2.10. Pärast direktori otsust sõlmitakse perega õppeleping ja koostöölepe ning võetakse vastu dokumendid (vt punktid 3 või 4).
2.11. Pärast õppemaksu ettemaksu tasumist, arvatakse laps kooli õpilaste nimekirja.
2.12. Õpilase vastuvõtuks I klassi esitab lapsevanem
2.12.1.Avaldus-ankeedi. Saab täita: https://tulevikukool.edu.ee/ankeet/
2.12.2. lapse isikuttõendava dokumendi koopia
2.12.3. koolivalmiduse kaart
2.12.4. väljavõte lapse tervisekaardist selle olemasolul
2.12.5. Rajaleidja või muude spetsialistide hinnangud, iseloomustused või nõuanded, kui on.
2.13. Õpilase vastuvõtuks I- VII klassi esitab lapsevanem
2.13.1. avaldus-ankeedi. Saab täita: https://tulevikukool.edu.ee/ankeet/
2.13.2. õpilasraamatu väljavõte eelmisest koolist;
2.13.3. ametlikult kinnitatud väljavõte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
2.13.4. lapse isikuttõendava dokumendi koopia;
2.13.5. erivajadusega või koolis tugiteenuseid saanud (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog) õpilaste puhul esitada individuaalse arengu või jälgimise kaart koolist (võib olla koolides erineva nimetusega). Kui kool pole seda avanud, siis iseloomustus koolis lapsega tegelenud spetsialistidelt ja klassijuhatajalt. Kui on Rajaleidja või muude spetsialistide hinnangud, iseloomustused või nõuanded, siis palun esitada ka need.
2.13.6. välisriigist tulnud õpilasele klassi määrab kooli õppenõukogu
3. Õpilase koolist väljaarvamine
3.1. Kui õpilane plaanib vahetada kooli, esitab lapsevanem oma soovi kooli direktorile kirjalikult. Saades lapsevanemalt taotluse, arvab kool lapse õpilaste nimekirjast välja.
3.2. Kooli pidajal on õigus leping õpilase hooldajatega lõpetada mõjuval põhjusel, teatades sellest 1 kuu ette. Mõjuvateks põhjusteks on:
3.2.1. Loova tuleviku kooli kodukorra korduv rikkumine ühel poolaastal õpilase poolt;
3.2.2. Kooli maine kahjustamine lapsevanema poolt;
3.2.3. Õppemaksu tasumisega viivitamine üle ühe kuu pärast arve väljastamist.
3.3. Lepingu lõpetamise argumenteeritud ettepaneku kooli pidajale kodukorra korduva rikkumise korral teeb pärast asja arutamist õppenõukogus kooli direktor.
3.4. Lepingu lõpetamise ettepaneku kooli pidajale kooli maine kahjustamise korral teeb nõukogu pärast arutelu kooli nõukogu koosolekul.
3.5. Mõjuval põhjusel lepingu lõpetamise järel arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja.
4. Õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise kord ja kooli lõpetamine
4.1. Õpilase arvab kooli õpilaste nimekirjast välja direktor oma käskkirjaga „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatud alustel.
4.2. Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele klassitunnistuse, õpilasraamatu väljavõtte ning tervisekaardi.
4.3. Õpilase koolist väljaarvamisel on õpilane kohustatud tagastama õpilaspileti, õpikud, kooli raamatukogust laenutatud raamatud ja likvideerima muud kooliga seotud võlgnevused.
4.4. Kool loetakse lõpetatuks pärast Loovalt tulevikku kooli õppekava täies mahus läbimist ning õpilasele väljastatakse klassitunnistus.
5. Lõppsätted
5.1. Korra kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks kooli pidaja.
5.2. Kord ning selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks Kooli nõukogule.
5.3. Korda tohib muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas enne 1. klassi sisseastumisega seotud tegevusi so enne 15. detsember.