Warning: Undefined array key "ids" in /data/tulevikukool.edu.ee/subdomains/www/wp-content/plugins/essential-grid/public/essential-grid.class.php on line 6110

Warning: Undefined array key 0 in /data/tulevikukool.edu.ee/subdomains/www/wp-content/plugins/essential-grid/public/essential-grid.class.php on line 6114

Warning: Trying to access array offset on value of type null in /data/tulevikukool.edu.ee/subdomains/www/wp-content/plugins/essential-grid/public/essential-grid.class.php on line 6114

Eelmise õppeaasta lõpus valmisid 8. klassi kunstitundides isikupärased kunstiteosed, mille keskmes oli õpilaste identiteet. Projekti eestvedaja, kunstiõpetaja Elle Lepik, jagas oma kogemust ja muljeid loovprotsessist, mis pakkus üllatusi, sügavaid tähendusi ja palju emotsioone. 

Projekt sai alguse töölehtedest, mille abil õpilased mõtestasid oma päritolu, huve ja kuuluvustunnet. „Arvasin, et tunnen neid juba päris hästi, aga nende vastustest tuli välja nii palju uut,“ tunnistas Lepik. Mõned õpilased avaldasid, et kirjutavad salaja, teised rääkisid julgelt oma digiseadmetes veedetud ajast. Keegi tõi välja oma ilusa käekirja, teine mainis Balkani juuri või muret kliimamuutuste pärast. Sügava mulje jätsid väärtused, mida noored enda puhul esile tõid: lugupidamine, abivalmidus, hoolivus loomade ja looduse suhtes. 

Enne lõpliku teose valmimist pidid kõik kavandama vähemalt kolm ideed, kasutades erinevaid tehnikaid ja meediume. See andis õpetajale juba varakult märku klassi loovusest. „Ideed hargnesid täiesti erinevas suunas, õpilased suutsid luua väga ootamatuid ja sügavamõttelisi seoseid. See on erakordselt loova mõtlemisega punt noori!“ kiitis Lepik. 

Materjalide ja tehnikate osas jäi valik õpilastele vabaks. Mõni katsetas esimest korda suurt formaati, teine julges proovida digijoonistust. „Ma loodan, et see eneseületus pakkus neile nauditava edukogemuse – sellise, mis aitab tulevikus ka keerulisemate ülesannetega toime tulla.“ Näitusel oli esindatud isegi pisike skulptuur, mis sündis spontaanselt, kui loomeprotsessiga liitus uus õpilane. 

Kogu projekt nõudis õpilastelt suurt iseseisvust. „Kuna igaüks kasutas erinevat tehnikat, oli mul keeruline kõiki korraga juhendada. See võis kõrvaltvaatajale tunduda nagu täielik kaos – ja seepärast jätsin selle ülesande õppeaasta lõppu,“ selgitas Lepik. Kuid ta lisas, et nautis seda loomingulist virvarri, sest nägi, kui kindla visiooniga noored olid. „Nad usaldasid ennast – ja mina usaldasin neid.“ 

Emotsionaalselt puudutasid Lepikut mitu tööd, eriti need, mille taustal olid põnevad mõttekäigud. Mõni töö pani teda mõtlema uuel viisil, mõni lõi tugeva visuaalse tunde. Eriliselt jäid meelde ka ootamatud ja vana-asi-uues-kuues-lahendused. Näiteks kasutas üks õpilane soolataigent kaasaegse kunsti kontekstis, teine lõi kaasahaarava abstraktse pliiatsijoonistuse, kolmas töötas iseseisvalt digitaalselt Procreate’i rakenduses. Üks töö sisaldas performance’i-elementi: selle autor tegi jalgpallilöögiga maalile augu – ja see muutis kogu teose tähendust. 

Projekt andis noortele võimaluse luua vabalt ja mõelda ise. „Kõige rohkem jäi silma see, kui suure naudinguga nad töötasid. Kui kogu klass on loomehoos, tekib eriline loominguline sünergia – see on tunnetatav lausa õhus.“ 

Lepiku sõnul oli klassi teostes märgata suurt mitmekesisust. Iga õpilane lähtus oma sisehäälest, keegi ei lasknud end sõbrast mõjutada. See tagas, et kõik tööd olid isikupärased ja omanäolised. 

Projekti mõju ulatub kindlasti ka kaugemale. Õpetaja loodab, et õpilased võtavad sellest kaasa julguse astuda vastu suurematele väljakutsetele, usalduse oma ideede vastu ning oskuse kunsti kaudu ennast vabalt väljendada. „Minu suur soov on, et nad õpiksid kunsti mõtestama ja omandaksid kaasaegse kunsti kirjaoskuse. See on oskus, mis jääb.“

Autor: Kaspar Gross 09.06.2025