Näiteid õppetööst

LÕIMINGULUGU 1.-3. klassis

Lõiminguteemad loo kulgemise järjekorras

1. klass: Universum; Maa; asukoht maakeral, kliima/ilm; avastajad; Eesti loodus ja inimene; Kodumaa ja rahvus; naabermaad; asustuse ettevalmistamine, asustajate reis saarele, randumine, peavari, vesi, toidu kasvatamine, korilus.
2. klass: Kodu, toit (põllumajandus), kalastamine, energia, kultuur, õigusloome, rahandus, tööstus, rahvusvahelised suhted, keeled, eksport, import.
3. klass: Haridus, tervishoid, teadus, kommunikatsioon, valitsus, maksud, teenused, reklaam, kunstid, keskkond, religioon.

1. klassi õppetööd organiseeriv lõimingulugu

Kes me, inimesed, üldse oleme? Kui kosmosest tuleks tulnukas, siis kuidas talle oma elu seletaksime?

Me asume Linnutee galaktikas, Päikesesüsteemis. Meie tähe ümber keerleb hulk planeete, millest üks on Maa. Inimesed on asustanud kõik elukõlbulikud kohad Maal, sest nad on alati otsinud paremat elu ning seiklejahingega maadeavastajad on esimestena asustamata maadele jõudnud. Maakeral on ka kohti, kus inimesi ei ela, sest kliima pole elamiseks sobiv.

Eesti asub Maa põhjapoolkeral, Läänemere ääres. Me oleme eestlased, räägime eesti keelt ja meil on oma kultuur. Eestis on palju metsi, puutumata loodust, järvi ja jõgesid ning saari. Meie naabriteks on Läti, Venemaa, Soome ja Rootsi. Inimesed rändasid Eesti aladele pärast jääaja lõppu. Eestist on samuti mindud avastamata maid otsima.

Ka meil seisab ees avastusretk, et leida maa, kus luua endile hea elu. Mida on vaja selleks, et avastusretkele minna? Reis on vaja korralikult läbi mõelda ja ette planeerida. Lõpuks ometi on käes päev, mil asume teele! Peatselt leiamegi saare, mis paistab eluks kõlbulik ja kus inimasustust veel ei ole. Nüüd tuleb end esialgselt sisse seada, leida peavari ja toit.

NÄIDE ÕPPETEGEVUSEST

Toome näite päevast, kus õpilased mängisid arheolooge, läbides selle teema jooksul nii eesti keelt, loodusõpetust, matemaatikat kui ka kunstiõpetust. Toimusid arheoloogilised väljakaevamised, kirjutati ajakirja jutt leitud fossiili teemal, arvutati, toimus arheloogide konverents, kus esitleti oma leide. Samuti kaaluti kivistisi ja vooliti savist oma väljamõeldud fossiil.

1. TUND	Tunni teema: Kivistised Tunni eesmärgid: – Alustan lauset suure algustähega ja lõpetan punkti või küsimärgiga. – Kirjutan lühikese jutu konkreetsel teemal, ette antud küsimuste põhjal. – Oskan küsisõnade abil küsimusi moodustada. – Seletan arheoloogide töö tähtsust. 1. Häälestus Pai, kallistus – kuidas saad ennast kallistada? Jõuan siia hetke kohale – vaikuseminut, tunneta oma jalataldu, varbaid. Mida uut sain eile koolis teda? Näitan kivimit, kus on fossiil sees – mis on tänane teema?2. Tähenduse mõistmine/ õppimine Film arheoloogiast. Mõisted “minevik”, “olevik”, “tulevik” – seletus ja arutelu. Küsimused vihikusse kirja, leia vastus filmist. Täna oleme arheoloogid – milliseid tööriistu meil vaja on? Oleme väljakaevamistel, igaühele rinda nimesilt. Leia fossiil (fossiilid liiva sees kile peal). Kirjutame ajakirja teadusjutu oma leiust. Vali üks ajakiri ja vaata sedajuttu kirjutades. Küsimused igale õpilasele, mida vaja tekstis kasutada. 3. Refleksioon Arutelu. Mis on arheoloogide töö oluline? Mis oli sinu kui arheoloogi kõige tähtsam ülesanne?Harjuta oma väljamõeldud teksti ettekandmist arheoloogide konverentsil.
2. TUND	Tunni teema: Fossiilid Tunni eesmärgid: – Toon näiteid olukordadest, kus tunded tekivad. – Oskan oma tööd esitada (esinemisoskus) ja vastata tekkinud küsimustele. – Jutustan kuuldud juttu oma sõnadega ümber. – Liidan ja lahutan 20 piires. 1. Häälestus ÕNNEPURK – emotsioonid – kuidas ma täna ennast tunnen, kuidas tunded tekivad, miks tekib rõõm ja viha, kuidas edasi käitun? Emotsioonide mäng. 2. Tähenduse mõistmine/ õppimine Arheoloogide konverents. Iga õpilane kannab oma töö ette, enne esitab küsimuse (teised kirjutavad üles), mille vastuse teised tema ettekandest saavad. Ülesanded (20 piires) – ruudulisele paberile kleepida. (Nt: Arheoloogide konverentsile kutsuti viisteist inimest. Neist kolm teatasid, et ei saa osaleda. Üks päev enne esitlusi helistas üks arheoloog, et ta siiski osaleb konverentsil. Mitu arheoloogi tuli konverentsile?) Kirjutame tehted paberile. Mõtle ise ülesanne. 3. Refleksioon Kirjuta paberilehele tähtsamad sõnad fossiilide teema kohta.
3. TUND	Tunni teema: Kaalumine Tunni eesmärgid: – Kasutan kaalu ja võrdlen erineva raskusega (massiga) kehasid. – Mõistan, mida tähendab võrdne, oskan tuua näiteid. 1. Häälestus Erinevate kaalude pildid. 2. Tähenduse mõistmine/ õppimine Fossiilide kaalumine – märgime tulemused tabelisse – mõõtevahend kaal, ühik g. Võrdleme kergemaid – väiksema massiga, raskemaid – suurema massiga fossiile. “On kergem kui”, “On raskem kui”. 3. Refleksioon Arutelu: Miks on kaalumine oluline, vajalik?

Projektõpe

Loova tuleviku koolis rakendatakse läbivalt ka projektõpet.

Projekt on pikaajalisem, piiritletud, konkreetse tulemusega õppetegevuse vorm. Projektõppe tulemus peaks olema kellelegi reaalselt vajalik. Ideaalne projekt tegeleb päriselu probleemide lahendamisega analoogsel viisil, nagu see ka elus toimub. Projektide raames toimub sügavam lõiming.

Projekti-naide Laadi alla