Asustamise meetod
Loova tuleviku erakoolis õpetatakse kõiki õppeaineid lõimitult asustamise meetodil. Eraldi ainetunde ei ole. Kõiki õppeaineid õpitakse eluliste ülesannete kaudu üldõpetuse tundides.
Asustamise meetod (inglise keeles Settlement, islandi keeles Landnámsaðferðina) võeti kasutusele 1976. aastal Islandil. Meetodi leiutaks on tuntud Islandi lasteraamatute autor, illustraator ja näitleja Herdís Egilsdóttir, kes on ka 45 aastat õpetajana töötanud. Oma õpetaja-aastate jooksul tegi ta 7-8 –aastaste lastega „Asustamise” protsessi läbi 12 korda, luues nii 12 uut tsivilisatsiooni.
MEETODI OLEMUS
Asustamise meetodil ei õpetata eraldi õppeaineid: kõik ained on omavahel lõimitud. Asustamine kujutab endast laste poolt kujutletava tsivilisatsiooni mängulist loomist ja arendamist. Stardipositsiooniks on olukord, kus gloobusele märgitakse asutamata saar – looduslik, inimtegevuseta keskkond. Õpilased asuvad Eestist teele, et saar asustada ning sellele oma äranägemise järgi tsivilisatsioon luua. Õpetajal on sel teekonnal suunaja, inspireerija ja korraldaja roll. Meetodi autor korraldas koolitöö nii, et esimese poole päevast õpiti lugemist, kirjutamist ja matemaatikat ning teise poole päevast rakendati saadud teadmisi ja omandatud oskusi asustamisprotsessis, lõimides sellesse ka kõik teised õppeained ning olulised teemad.
MIDA ÕPITAKSE?
Asustamise meetodil õpitavad teemad moodustavad loogilise narratiivi. Teemad, mida asustamise loomulik protsess võimaldab käsitleda, on näiteks: asukoht maakeral, loomastik, asustuse ettevalmistamine, asustajate reis saarele, randumine, peavari, kodu, vesi, toit, toidu kasvatamine, kalastamine, tervishoid, haridus, religioon, õigusloome, rahandus, kommunikatsioon, valitsemine, rahvusvahelised suhted, maksud, teenused, reklaam, tööstus, eksport /import, kultuur, kunst, keskkond, energia, teadus, keeled. Kõik need teemad on eakohasel viisil 7-8 aastastega läbitavad ning vanuse ülempiir puudub.
MIKS JUST SEE MEETOD?
Lapse individuaalsusega arvestatakse
Asustamise meetod võimaldab lastel endal oma õppimist juhtida, tegutseda vastavalt oma võimetele ja annetele ning võtta vastavalt valmisolekule ka vastutust. See omakorda toetab enesejuhtimisvõime, loovuse ja ettevõtlikkuse arengut. Lapse kaasamine protsessi ja tema enda initsatiivi võimaldamine ja rakendamine tagab motivatsiooni õppimiseks.
Õppeained lõimuvad loomulikul viisil
Üheks suureks probleemiks hariduses ongi see, et koolis õpitut ei osata elus rakendada. Samuti ei osata ühes aines saadud teadmisi ja oskusi rakendada teises aines. Just läbi eluliste ülesannete ja probleemide lahendamise treenib asustamise meetod õpitu reaalset kasutamist. Asustamise meetod lõimib kõik õppeained loomulikul viisil. Kuna meetodi sisu on põhimõtteliselt elu mängimine, siis lõimuvad ained just nagu päris eluski. Herdís Egilsdóttir: “Lapsed hakkavad tähele panema oma elu ja teiste rahvaste elu, ning mõtlema, et mida nemad saavad ja tahavad oma saarele.”
Tõhusam, kui traditsiooniline õpe
Traditsiooniliste õpetajakesksete meetoditega võrreldes on aktiivõppe meetodid on palju tõhusamad. Tõhusus tähendab õppeprotsessis seda, et sama ajaühiku jooksul omandatakse rohkem või sügavalt ning pikemaks ajaks. Hea näide on see, et kuuldud loengust mäletatakse kuu aja pärast 5%, ühe kõige tõhusama meetodi – ise õpetamise – järgselt aga 95%. Herdís Egilsdóttiri sõnul mäletavad tema peaaegu 50-aastased endised õpilased ikka veel oma loodud maa hümni. Aktiivne osalus, motiveeritus, õpitu mitmel tunnetuslikul tasandil töötlemine ning koostöö teevad asustamisest tõhusa aktiivõppe meetodi. See võimaldab vähendada kodutööde hulka ja reserveerida osa õppeajast inimeseks olemise erinevate aspektide õpetamisele.