Mis on sinu jaoks õpetamisel oluline?
Laste ees olles pean end pigem suunajaks, toetajaks ja innustajaks, loodetavasti saan kellelegi ka inspireerija olla. Lapsed loovad tulevikku uue põlvkonna tarkusega, nad on meist sammu (või mitme) võrra ees. Selles mõttes on nad oma potentsiaaliga alati pisut müstilised, sest meie – eelmise põlvkonnana – ei küündi sinna, kuhu tuleviku põlvkonnad liiguvad. Me saame toetada ja suunata oma kogemuste, teadmiste ja sisetunde pealt, ent ei tea kunagi lõpuni, missugune saab olema tulevik ja omadused, mida seal tarvis on. Peame usaldama, et see, mida pakume, on piisav tõuge ja toetus, mida meilt vajatakse, et meist nooremad saaksid luua endale sobivat uut maailma.

Ma ei pea ennast lastest kõrgemal seisvaks – igaüks meist on väärtuslik, igaühe tee on oluline. Ma väga austan lapse teed, mis alles avaneb. See, mida üks nimetab puudujäägiks, võib teise jaoks olla pinnas säravate annete avanemiseks. Just läbi keerukate momentide saab tulla suurim kasv. Kõik on oma elus kogenud, et kui meil on mugav ja lihtne, siis areng on minimaalne. Seega kõiges on potentsiaal, eriti just seisakutes, vastuseisus ja keerukustes. Alles keerulistest kohtadest läbi minnes hakkavad avanema meie tõelised võimed. Niisamuti kehtib see laste ja noorte puhul. Kui meil on piisavalt toetust, suunamist ja eneseusku, saavad meis seni varjul olnud omadused ja võimekus esile tulla.

Pean väga oluliseks inimlikku kontakti ja sidet nii õpetajatöös kui ka elus laiemalt. Inimlikust kontaktist sünnib usaldus, toetus ja turvatunne. Leian, et turvatunne ongi koolis üks olulisimaid alustalasid. Tähtis on, et usaldame ja austame teineteist, et meil on koos hea olla – siis saame olla meie ise. Kes me oleme, kui me ei saa olla meie ise? Mis oleks siis kõigel mõtet? Enesega kontaktis olek võimaldab kõiges järjepidevust ja edasiliikumist.

Õppimise juures ei ole oluline ainult teadmiste kogumine, vaid ka õpioskuste omandamine. Koolis käies peaks õpilasel arenema iseseisvalt töötamise ja enese juhtimise oskused, enesedistsipliin. Teatav surve on sel teekonnal vajalik, ent see ei tohi saada arengut pärssivaks stressiks.

Õppimine jätkub terve elu, seega enese reguleerimise oskused, eesmärkide seadmise ja meetodi valimise kogemus, aga ka omandatud teadmistele, oskustele ja tugevustele toetumise tarkus kokku loovad pinnase edukaks õpiprotsessiks. Tundes oma tugevusi, saame neile toetuda. Kui koolikeskkonnas hoida fookust tugevustel, mitte puudujääkidel, saab õpiprotsess olla võrreldamatult meeldivam ja edukam.

Milline on sinu haridustaust?
Noorena olin kunsti ja muusika tüdruk. Õppisin EKA-s arhitektuuri restaureerimist ja muinsuskaitset, need valdkonnad on mulle siiani südamelähedased. Teadsin juba noorena, et mulle sobib pedagoogi amet, ent ei tahtnud kuidagi seda suunda valida. Tegelikult olen mitmel moel õpetaja ja juhendaja rollis olnud juba noorest peale. Olin parasjagu tegutsemas hoopis teistel rinnetel, kui ühel hetkel tuli kindel teadmine, et nüüd liigungi haridusse. Uksed avanesid just nii, nagu maailm soovis. Minu kutse on olnud tegeleda õpiraskustega lastega. Asusin õppima üldpedagoogikat ja eripedagoogikat. Kõik muud valdkonnad on läbi aastate sinna väga loogiliselt lisandud, täiendan end ja õpin koguaeg midagi juurde. Näiteks teraapiatöö, mis on elus kõikjal abiks. Veendumus, et teen õiget asja ja olen õiges kohas ei ole aastatega kadunud.

Mida sa õpetamise kõrval veel teed?
Tegelen aktiivselt väga paljude teemade ja valdkondadega. Traditsiooniline muusika ja pärandkultuur, tekstitöö, kirjastamine, õppematerjalide koostamine, lisaks kundalini jooga, teraapiatöö ja massaaž. Minu jaoks on kõiges, mida teen, keskseks märksõnaks loomulikkus. Loomulikkuses tegutsemine tähendab vähem pinget, vähem teesklemist ja suurema usaldusega edasi liikumist. Seni, kuni inimene ei saa või ei oska olla tema ise, on ta otsingutel, sest tema tõelised anded, tema oma lugu alles ootab avanemist.

Mida sa vabal ajal teed?
Tajun oma igapäeva kui kulgemist ühest kogemusest teise, tegevusvaldkondi ja pooleliolevaid projekte on palju. Enesehoid on raamistus, mis hoiab mind tasakaalus ja liikumises. Tegelen igapäevaselt jooga ja meditatsiooniga, liigun rattaga, jooksen, ujun. Muusika, tantsimine ja laul on osa mu DNA-st, ilma milleta ma närbuks. Mulle väga meeldib maalida ja käsitööd teha. Ennekõike paneb silma särama käsitöö, mis on aeglane, näiteks käsitsi õmblemine, ehete tegemine – milline luksus teha midagi aeglast ja ebaproduktiivset! Suvel meeldib metsas uidata, taimi korjata. Lihtsalt kulgeda ja olla.

Kes on sinu jaoks oluline eeskuju?
Neid on palju. Nimetaksin siin kedagi, kes võiks meile kõigile inspiratsiooniks olla: pean Fred Jüssit Eesti üheks olulisimaks (loodus)filosoofiks. Tema õpetustes, mida ta ise kehastas, joonistus välja inimese tasakaalustatud olemus. Mõned inimesed on ja jäävad alatiseks olevikku. Üks soovitus temalt oli õppida logelema, sest see on tänases päevas meile kõigile äärmiselt vajalik. See on midagi, mille oma kultuuriloos oleme kuidagi kogemata maha pillanud ja unustanud – oskus olla kohal, ilma eesmärgi ja tõestamiseta, lihtsalt niisama. Lihtsas kohalolus saab puhastuda meie maailmataju ja sisemine tunnetus. Ka lastel on kasulik vahel lihtsalt igavleda, sest tekkinud vaakumist saavad välja kasvada värsked ideed ja tõmme millegi uue poole. Niisama olles saame kingituseks suurema sisemise harmoonia, see laeb ja tasakaalustab meid.

Millal sa viimati vaatasid üles tähistaevasse? Kas mäletad, et elame suures avaras Universumis? Tähed on osa meie maailmast. Tunnetades, et oleme oma kosmilises keskmes, avarduvad meie võimalused ja võimalikkused koheselt. Ainult jalge ette vaadates võimendame kõike väikest ülearu, tegelikult suudame mõeldamatult palju enam. Kes saab öelda, mis on meie piir ja maksimum? Mitte keegi! Sest meie võimed on alati suuremad, kui seni oleme uskunud. Saame alati avarduda ja kasvada nii sissepoole kui välistesse avarustesse.

The post Saame tuttavaks õpetaja Maarja Sarvega appeared first on .

Meil on hea meel teatada, et meie koolis alustab uus noortepärane podcast ja videosaade LOOVcast! LOOVcasti veavad kooli enda õpilased ning saadetes võtavad sõna õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja teised kooliga seotud põnevad ja inspireerivad inimesed. Saated on vabas vormis, humoorikad ja loovad ning keskenduvad koolielule ja noori kõnetavatele teemadele.

LOOVcast on alles alustav projekt – noortesõbralik, lõbus ja vabas vormis saade, kus kajastame koolielu, räägime päris teemadest ning kaasame nii õpilasi, õpetajaid kui ka kooliga seotud inimesi väljastpoolt. Saates on lisaks vestlustele ja intervjuudele ka sketše ja loomingulisi vahepalasid.

Oleme juba esimesest saatest saadud kogemused ja uued teadmised teise saatesse kaasa võtnud ning õpime ja areneme pidevalt edasi.

1. saates usutleme Loova Tuleviku Kooli loojat ja koolirõõmu maaletoojat Kristi Laanemäed, kes räägib, kuidas ja miks Loova Tuleviku Kool 2016. aastal loodi.

LOOVcasti Spotify kanali leiad siit.

The post LOOVcast alustab! appeared first on .

Räägime meie kooli eripäradest ja tugevustest:
-Klassides on kuni 15 õpilast, see tagab tunnis tähelepanu igale õpilasele.
-Algklassides õpitakse asustamismeetodil. Meie suund on pakkuda aktiivõpet ja lõimitud õpet kõigis põhikooli astmetes.
-Riiklik õppekava, mida täiendame loovate ja eluliste tegevustega. Õppimine on inspireeriv ja praktiline.
-Tugivõrgustiku abil märkame iga õpilase vajadusi ning pakume tarvilikku tuge.
-Sagedased õppekäigud teaduse ja kultuuri keskele on õppetöö lahutamatu osa.
-Vahvad kogukondlikud ühisüritused (nt kadri- ja mardipäev, jõululaat ja -etendus, sõbrapäev, teaduskonverents, saarefestival).
-Fookus on õpilase emotsionaalsel arengul ja turvalisel õpikeskkonnal. Lapsed saavad kasvada isiksustena.
-Kestev õpirõõm – seome teadmised päriseluga.
-Koolipäev algab mõistlikul ajal (kell 9.30) – siis, kui lapsed on valmis õppima.
-Pikk õuevahetund kl 12-12.45.
-Tervislik ja mitmekülgne koolilõuna.
-Asume logistiliselt heas kohas: Tallinna vanalinnas Niguliste kiriku taga.
Loova Tuleviku Kool toetab õpilase arengut, ärgitab loovust ja pakub tõeliselt tähendusrikast kooliteed!

Tutvustame järgmise 1. klassi säravat klassiõpetajat Maarja Sarve. Ta tutvustab ennast nii: “Lähtun tervikliku õppe põhimõtetest. Minu jaoks on kõik lapsed väärtuslikud, sest igaüks meist kannab omi väärtusi ja andeid. Põimin õppesse erineva iseloomuga tegevusi, et õpikogemus oleks avardav ja kõik õpilased saaksid sel teel kogeda eduelamust. Õpiprotsessis pean oluliseks sisemist rõõmu ja motivatsiooni, mida toetavad mängulisus, üksteisega arvestamine ning koostöö. Tegelen ka muusika, tantsu, käsitöö, rahvakultuuri, kirjastamise, tekstitöötluse, jooga, teraapiate ning massaažiga. Pedagoogikamaailmas on mu lemmiksuund erivajadustega laste õpetamine.”

Anname ülevaate kooli tugivõrgustikust. Meie tugimeeskonnas on sotsiaalpedagoog ja HEV-koordinaator Kadri Pettai, logopeed Pille Tamm, eripedagoog Hanna-Liisa Kendra.

Näitame koolimaja.

Kutsuge oma tuttavaid ja sõpru meie kooliga tutvuma, sest see on ainulaadne võimalus meiega lähemalt tuttavaks saada!

Kui soovite jaanuarist 2026 meie eelkooliga liituda, siis andke oma soovist meile teada.
Lisainfo leiate siit:
https://tulevikukool.edu.ee/huvitegevus/eelkool/.

Kui olete kindel oma soovis meie kooli tulla, siis registreeruge palun siin: https://bit.ly/LoovaTulevikuKooliregistreerimine

Kohtumiseni!

The post Vastuvõtu infoüritus 27. jaanuaril kell 16 appeared first on .

The post Kunstiõpetaja Elle Lepik: „Kui kõik töötavad klassis õhinaga, tekib loominguline põlemine“ appeared first on .

The post Vanalinna avatud õpisaar “Saarefest” appeared first on .

The post Loova Tuleviku Kool “PERE JA KODU” Delfi artiklis appeared first on .

The post <strong>Teaduskonverentsi ajaleht</strong> appeared first on .

Viimane kuu aega tegelesid 8. klassi õpilased kunstis juurte teemaploki raames alateemaga identiteedid. Külastasime kaasaegse kunsti näitust ja kohtusime Suurbritanniast pärit kunstnikuga Rose Mageega. Seejärel mõtestasime lahti oma enda identiteete. Iga õpilane kaardistas, millised on tal sünniga kaasa saadud ja perekonnajuurtest tulenevad ning millised elu jooksul ise valitud identiteedid. Seejärel tegime mitu kavandit ja valisime ühe teostamiseks. Oma idee edasiandmiseks võis iga õpilane valida sobivaima meediumi ja materjali ise. 

Tulemuseks on väga sügava sisuga, esteetiliselt nauditavad ning väga omanäolised tööd! Mõnusat kunstinautlemist!

Britt valis enda kohta käivatest märksõnadest välja „loodushuviline“ ja „kassiarmastaja“ ning mängis kassi kujundiga kolmel kavandil läbi. Lõpuks otsustas ta teostada idee digitaalselt kasutades Procreate programmi. Sündis fantaasiarikas ja meeleolukas pilt kassi ja haikala hübriidist veealustes sügavustes. Väga meisterlik teostus sai klassis aplausi osaliseks.

Ekke kavandilt ilmnes, et tal on suurepärane oskus märksõnadele tabavaid sümboolseid märke välja mõelda. Temast võiks saada väga hea graafiline disainer! Kuid veel rohkem üllatas ta oma tööga „Lihtne“. Autor põhjendas töö kontseptsiooni sellega, et talle endale ei meeldi keerutamised ja keerukad lahendused. Ekke on otsekohene ja sirgejooneline, lihtsad lahendused viivad otse sihile! Naelutas!

Materjalid: pappkast, must guašš

Helen on sürrealistliku lähenemisega väga hea joonistaja ja maalija. Tal oli plaanis töö õlipastellidega viimistelda, kuid perekondlikel põhjustel jäi töö veel pooleli. Samuti ei jõudnud ta lahti seletada kujutatu sümboolikat. Sellegipoolest on tema tööprotsessi huvitav jälgida, väga omanäoline töö.

Materjalid: harilik pliiats, õlipastellid, paber

Jonathan puudus viimasest tunnist, kui töid esitlesime, seega autoripoolset selgitust me ei saanud kuulda. Kuid kujutatu annab ise ka piisavalt vihjeid Jonathani huvide ja tugevuste kohta.

Materjalid: marker, viltpliiatsid, paber

Kaute töö leidis rohkelt imetlemist mitmete klasside ja õpetajate seas. Kividest laotud suuremõõtmeline skulptuur räägib noore inimese kujunemisest. Kuidas kasvamise ja küpsemaks arenemise ajal ehitame ennast justkui kiviplokkidest ülesse ja sirutume kõrgustesse. Muljetavaldav!

Materjalid: rannakivid, kuum liim

Kristjani kavandi põhjal joonistus temast välja portree kui traditsioone hindavast, sportlikust, haridusele pühendunud ja väga töökast noormehest. Ta on kahe jalaga maa peal ja pühendunud lahenduste leidmisele, samuti esineb ta rahva ees selgelt ja veenvalt. Tema kätte julgeks küll Eesti tuleviku usaldada! Oma kunstitöö peale pani Kristjan kõik tema jaoks olulised märksõnad kokku. Ta valis detailirohke idee edasi andmiseks ka sobiva tehnika, mis pakub vaatajale palju avastamist. Töö jäi veel ajanappuse tõttu lõpetamata, õppeaasta sai lihtsalt otsa!

Materjalid: harilik pliiats, paber

Marcel joonistas kavandile skulptuuri uhkelt kõrgele poodiumile tõstetud kriipsujukust. Kavand pidigi olema skitseeriv ja visandlik, seega kriipsujukulik joonistus andis säravat ideed väga hästi edasi. Ja idee on lihtsalt geniaalne! Paljud teismelised on hädas ebakindlusega ja muretsevad selle pärast, kuidas nad teistele paistavad. Marceli pärast õnneks ei pea muretsema, mina-pilt on tal paigas ja talle meeldib tähelepanu keskpunktis olla. See paistis juba esimesest tunnist silma. Viimistlusele palun ärge tähelepanu pöörake, autor puudus viimasest tunnist ega jõudnud figuuri lõpetada.

Materjal: plastiliin

Martin on osav ehituses, ta on maakodus aidanud vanemaid ehituse juures. Ja lisaks on tal väga huvitavad mõtted! Reaalsest maailmast alguse saanud idee seina ehitamisest ja lõhkumisest arenes edasi virtuaalse seinaga paralleeli loomiseni. Noored veedavad palju aega virtuaalses maailmas ja võib ette tulla olukordi, kui keegi kaaperdab su „seina“, tungib sinna sisse. Martin rääkis tegelikult pikemalt ja huvitavamalt, küsige lisainfot autorilt otse

Materjalid: pakkematerjal ja papp

Rasmus oli klassi kõige suurem üllataja! Ta on loomult tagasihoidlik ega armasta ennast esile tõsta. Seda suurem on rõõm, et oma loomingu kaudu lasi ta meil kiigata sisse oma rikkasse sisemaailma. Rasmus on suur filosoof, tema mõttekäigud rabavalt huvitavad. Ta jättis osa kavandil esitatud mõttekäike enese (ja õpetaja) teada, kuid mõttelend on tal piiritu. Juba ainuüksi tema kavanditega tutvumine pakkus tõelist kunstielamust! Ta oskab mõelda suurelt ja kavandada 2-meetri kõrgust figuraalset marmorskulptuuri, mille teostamiseks oleks ilmselt ka Michelangelol kulunud mitu aastat. Ning samuti oskab ta oma mõtteid avada väga minimalistliku kontseptuaalse maali kaudu. Töö keskel must auk näitab, kuidas autoril on mõtteid, aga tal on raske neid avaldada. See näitab ka, kuidas inimesed võivad oma peas lõksus olla. Värvilised lained viitavad identiteetidele, mis on olemas, aga võivad muutuda kogu aeg. 

Materjalid: guaššvärv, paber

Saskia soovis oma ideest veel rohkem versioone läbi joonistada, aga hetkel tutvustame esimest katsetust. Kuna Saskia puudus viimasest tunnist, kui töid esitlesime, ei saanud me autoripoolset selgitust kuulda. Kuid idee lähtekohaks on Saskia tugev külg – joonistamine. Tööl on kujutatud tušipurgist valla pääsenud joonistussulg, mis on lendleva kergusega jäädvustanud vaba joonistuse. 

Materjalid: süsi, pastellid, paber

Sebastianil on ägedalt palju huvitavaid hobisid – mootorrattad, tõukeratas, automudelism, matkamine, püssiga märki laskmine. Ja kuigi enamus aastast on ta linnamees, saab soojal aastaajal temast suvehiidlane. Sebastian oskab oma mitmekülgsete huvide seast leida lihtsa ja konkreetse kujundi sõnumi edasiandmiseks. Tal on oma tugev statement ehk kunstnikupositsioon! Ta on kümme aastat tegelenud puutööga ning seetõttu otsustas ta oma identiteedi avada just selles tehnikas. Sebastian voolis lihtsa ja selge vormiga taskunoa. Esimeses etapis tegi ta noale pehmemast materjalist 1:1 maketi (nagu tootedisainerid teevad) ning teises tunnis asus puidust seda teostama. Töö teostus jäi veel pooleli, õppeaasta sai lihtsalt otsa! Aga selgehäälne ja julge esitlus ning Sebastiani käelised oskused avaldasid meile muljet.

Materjalid: puit, voolimisnuga

Tristani jaoks on oluline rahvusküsimus ja ta on uhke eestlaseks olemise üle. Selle idee suutis ta edasi anda ka oma joonistuses suurelt ja selgelt. Figuuri joonistamise juures ei seadnud me eesmärgiks tõetruud kujutamist, vaid pigem Picasso ja Matisse’i hilisema loomeperioodi eeskujul oma isikupärase stiliseeritud väljenduskeelega ja mängulise lähenemisega kujutamist. Töö jäi ajanappuse tõttu pooleli, õppeaasta sai lihtsalt otsa!

Materjalid: marker, viltpliiatsid, paber

Victoria on väga looduslähedane ja perekonna traditsioonidega tugevalt seotud inimene. Kavandil esitas ta erinevaid ideid, kus ta võttis keskmesse sauna temaatika – väga huvitav teemapüstitus oma identiteedi avamiseks. Peale jäi aga meri. Tugev side merega tuleneb nii esivanematega seotud lugudest kui isiklikust hingelähedusest. Victoria on maalimises tugev käsi. Kuna töö teostamiseks oli aega vähe, otsustasime kasutada väikest formaati. Victoria kasutas aluskihis pastat, see annab tööle huvitava faktuuri ja sügavuse, värvikihtide alt kumab võluvalt läbi erinevaid toone. Ka Victoria töö tutvustusele järgnes aplaus.

Materjalid: lõuendipapp, akrüülvärvid

The post 8. kl kunstitööde virtuaalne näitus appeared first on .

The post Emadele mõeldes appeared first on .

Uurimisega varakult alustamine toetab õpilaste ettevõtlikkust, õpioskusi, analüüsioskusi, kriitilise mõtlemise oskusi ja teadusmõistete arengut. Oma töö esitlemine toetab esinemisoskuste arengut ja tõstab enesekindlust.

6. klass valmistas meie esimese kooliajalehe numbri. Õpilased koostasid ühiselt klassi ajalehe. Sisendit küsiti koolilehe jaoks tervelt kooliperelt, viidi läbi intervjuu ühe koolipere liikmega ning ühiselt tehti kõik valmis selleks, et edaspidi saaks välja anda LTK täitsa enda lehe!

Meie esimene kooliajalehe number on leitav siit.

The post 6.klasside teaduskonverents: kooli ajaleht appeared first on .