Loova Tuleviku Koolis toimus 19. ja 20. veebruaril Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud teaduskonverents, kus esinesid 1.–8. klassi õpilased oma uurimis- ja loovtöödega. Esimesel päeval astusid üles algklassid ning teisel päeval põhikooli õpilased. Konverentsil käsitleti väga erinevaid teemasid – alates metsloomadest ja taimede kasvamisest kuni tehnoloogia, kunsti ja koolielu analüüsimiseni.

Sotsiaalpedagoog Kadri Pettai, kelle jaoks oli see esimene teaduskonverents Loova Tuleviku Koolis, jagas oma tundeid: „Esmamulje on väga positiivne – kõik olid väga huvitavalt ja põhjalikult ette valmistanud.“ Tema sõnul oli selgelt näha, et õpilased olid teemadesse süvenenud ning esinesid enesekindlalt. Küsimusele, kas esitlustes oli näha aasta jooksul kasvanud julgust ja püüdlust, vastas direktor: „Absoluutselt – eriti, kui võrrelda neid vanemate klassidega.“ Ta kommenteeris ka 3. klassi uurimustööd „Mis koolis meeldib ja mis ei meeldi?“, rõhutades, et aus tagasiside on väärtuslik sõltumata uurijate vanusest: „Iga tagasiside on kasulik.“ Õpilastööd olid teemadelt väga eriilmelised. Järgnevalt tutvustame iga klassi esitlusi.

Metsloomadest õnne ja rõõmuni – Pilleriin Toom

Esmakordselt osalesid teaduskonverentsil 1. klassi õpilased, kes uurisid Eestimaa vähetuntud metsloomi. Noorimad õpilased said teada nirkide, metsnugiste, saarmaste, mäkrade ja kobraste eluviisidest ning omadustest. Õppimine toimus mitmes õppeaines korraga – eesti keeles kirjutati loomadest luuletusi, matemaatikas koostati diagramme ning kunstis loodi loomadest makette.
Õpilastele pakkus erilist huvi see, et diagrammid loodi legoklotsidest, mis muutis õppimise visuaalseks ja arusaadavaks. Klassijuhataja Raili Mathieseni sõnul oli selline lähenemine väga motiveeriv: „Õpilastele meeldis, et nad said ise käed külge panna ja erinevates ainetes õppida.“

Samal ajal keskendus 6. klass hoopis teistsugusele teemale – õnne ja rõõmu valemile. Uuriti, mis teeb inimesed õnnelikuks ning kuidas tulla toime halva tujuga. Küsitluse tulemusel selgus, et kõige rohkem teevad õpilasi õnnelikuks hobid, pere ja toit. Üks kuulajatest sõnas, et see oli väga hea meeldetuletus, et õnn peitub lihtsates asjades.

Tuleviku tehas – mida seal tehakse? – Kristjan Toom

2. klass esitles teaduskonverentsil projekti „Tuleviku tehas“, mille käigus valmis ka detailne tehasemakett. Projekt oli seotud teemaga, kus kujutleti elu asustamata saarel. Iga õpilane võttis endale rolli, näiteks elektriinseneri, teadlase või keskkonnajuhi oma. Uuriti elektri tootmist, säästmist, taaskasutust ning inimeste heaolu. Saadud teadmiste põhjal loodi makett, mis näitas, milline võiks välja näha tulevikus ehitatud tehas.

Õpilased tõid välja, et tehases kasutatakse taastuvat energiat ning toodetakse uusi esemeid taaskasutatud materjalidest. Üks õpilane kirjeldas, et kõige ägedam oli maketti teha, sest siis sai oma ideed päriselt ellu viia. „Makett oli väga lahe ja hästi läbi mõeldud,“ lisas ka publiku hulgas olnud vaataja.

Makaroni-esmaspäevad ja suured ideed – mida õpilased päriselt koolist arvavad? – Kaspar Gross

Loodusainete õpetaja ja loovtööde koordinaator Anneli Sepp tõi esile 8. klassi loovtööde eripära sel aastal: „Õpilased läksid oma teemadega väga erinevatesse suundadesse – nad võtsid küll suure ampsu, kuid lõpptulemusena olid kõigil oma huvidest lähtuvad ja väga põnevad uurimustööd.“ Kaheksandikud tutvustasid oma loovtöid: räägiti füüsikateadlastest ja nende avastustest, kosmosest, looduskatastroofidest ning loodi ka Vincent van Goghi stiilis söejoonistus.

5. klass uuris erinevaid kalaliike, nende elukeskkonda ning hindu Eesti suurimates jaekettides. Uurimistöö käigus selgus, et soodushindadega on kala kõige odavam osta Prismast.

Erilist tähelepanu pälvis 3. klassi uurimustöö, kus koguti algklasside õpilaste arvamusi koolielu kohta. Lapsed tõid üllatuslikult esile, et paljudele ei meeldi koolitoit – eriti niinimetatud makaroni esmaspäevad. Samuti mainiti, et õpilastele ei meeldi pahandav ja kurjustav pedagoog ning matemaatika, mida peeti „igavaks ja raskeks“. Kui lastelt küsiti, mida nad kooli direktorina muudaksid, kõlas vastus ühiselt: esmalt koolitoit, seejärel pahandav ja kurjustav pedagoog. 3. klassi juhataja Merle Pöder lisas, et kuigi reeglid on koolis vajalikud, saab neid alati selgitada rahulikumalt ja sõbralikumalt – nii, et laps tunneks end kuuldu ja mõistetuna.

Taimed on nagu inimesed – Lilyan Kuus

4. klass viis läbi uurimuse, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad sõnad taimede kasvamist. Katse käigus kasvatati kahte sorti taimi ning esimestele räägiti häid sõnu, teistele aga halbu. Õpilaste jaoks oli katse käigus ka raskusi. „Lastel oli väga raske taimedele halbu sõnu öelda, sest nad on hoolivad ja head,“ sõnas 4. klassi juhataja Maarja Sarv. Tulemused näitasid selgelt, et positiivset tähelepanu saanud taimed kasvasid paremini. Üks õpetaja publikust kommenteeris uurimust: „See oli väga õpetlik – me kõik vajame häid sõnu, nii taimed kui ka inimesed.“

Noor kunstnik maalib loovtööna Niguliste kiriku – Cristella Sepp

7. klassi õpilane Lovise, kes tutvustas oma loovtöö ideed, plaanib maalida vanalinna vaate koos Niguliste kiriku ja Rataskaevu tänavaga. Töö juhendaja on kunstiõpetaja Elle Lepik. Loovtöö eesmärk on arendada maalimisoskust ja proportsioonitunnetust, keskendudes detailidele ning püüdes kirikut kujutada võimalikult postimpressionistlikult. “Lovise on tugev maalija ja tal on ka palju julgust, et ta otsustas töö ette võtta väga suures formaadis,” sõnas juhendaja Elle Lepik.

Küsimusele, kas teaduskonverents võiks tulevikus jõuda ka väljapoole kooli seinu, vastas õpetaja Anneli Sepp, et see sõltub eelkõige õpilaste esinemisjulgusest, kuid idee on igati tervitatav. Jääme ootama järgmist Loova Tuleviku Kooli teaduskonverentsi, mis toimub taas järgmise aasta veebruaris. 

Uudise koostanud: Kaspar Gross, 28.03.2026
Teksti toimetanud: Andrea Miku
Fotod: Kerli Tennosaar ja Elle Lepik

The post Teaduskonverents tõi lavale noorte ideed, küsimused ja julguse appeared first on .

Mis on sinu jaoks õpetamisel oluline?
Laste ees olles pean end pigem suunajaks, toetajaks ja innustajaks, loodetavasti saan kellelegi ka inspireerija olla. Lapsed loovad tulevikku uue põlvkonna tarkusega, nad on meist sammu (või mitme) võrra ees. Selles mõttes on nad oma potentsiaaliga alati pisut müstilised, sest meie – eelmise põlvkonnana – ei küündi sinna, kuhu tuleviku põlvkonnad liiguvad. Me saame toetada ja suunata oma kogemuste, teadmiste ja sisetunde pealt, ent ei tea kunagi lõpuni, missugune saab olema tulevik ja omadused, mida seal tarvis on. Peame usaldama, et see, mida pakume, on piisav tõuge ja toetus, mida meilt vajatakse, et meist nooremad saaksid luua endale sobivat uut maailma.

Ma ei pea ennast lastest kõrgemal seisvaks – igaüks meist on väärtuslik, igaühe tee on oluline. Ma väga austan lapse teed, mis alles avaneb. See, mida üks nimetab puudujäägiks, võib teise jaoks olla pinnas säravate annete avanemiseks. Just läbi keerukate momentide saab tulla suurim kasv. Kõik on oma elus kogenud, et kui meil on mugav ja lihtne, siis areng on minimaalne. Seega kõiges on potentsiaal, eriti just seisakutes, vastuseisus ja keerukustes. Alles keerulistest kohtadest läbi minnes hakkavad avanema meie tõelised võimed. Niisamuti kehtib see laste ja noorte puhul. Kui meil on piisavalt toetust, suunamist ja eneseusku, saavad meis seni varjul olnud omadused ja võimekus esile tulla.

Pean väga oluliseks inimlikku kontakti ja sidet nii õpetajatöös kui ka elus laiemalt. Inimlikust kontaktist sünnib usaldus, toetus ja turvatunne. Leian, et turvatunne ongi koolis üks olulisimaid alustalasid. Tähtis on, et usaldame ja austame teineteist, et meil on koos hea olla – siis saame olla meie ise. Kes me oleme, kui me ei saa olla meie ise? Mis oleks siis kõigel mõtet? Enesega kontaktis olek võimaldab kõiges järjepidevust ja edasiliikumist.

Õppimise juures ei ole oluline ainult teadmiste kogumine, vaid ka õpioskuste omandamine. Koolis käies peaks õpilasel arenema iseseisvalt töötamise ja enese juhtimise oskused, enesedistsipliin. Teatav surve on sel teekonnal vajalik, ent see ei tohi saada arengut pärssivaks stressiks.

Õppimine jätkub terve elu, seega enese reguleerimise oskused, eesmärkide seadmise ja meetodi valimise kogemus, aga ka omandatud teadmistele, oskustele ja tugevustele toetumise tarkus kokku loovad pinnase edukaks õpiprotsessiks. Tundes oma tugevusi, saame neile toetuda. Kui koolikeskkonnas hoida fookust tugevustel, mitte puudujääkidel, saab õpiprotsess olla võrreldamatult meeldivam ja edukam.

Milline on sinu haridustaust?
Noorena olin kunsti ja muusika tüdruk. Õppisin EKA-s arhitektuuri restaureerimist ja muinsuskaitset, need valdkonnad on mulle siiani südamelähedased. Teadsin juba noorena, et mulle sobib pedagoogi amet, ent ei tahtnud kuidagi seda suunda valida. Tegelikult olen mitmel moel õpetaja ja juhendaja rollis olnud juba noorest peale. Olin parasjagu tegutsemas hoopis teistel rinnetel, kui ühel hetkel tuli kindel teadmine, et nüüd liigungi haridusse. Uksed avanesid just nii, nagu maailm soovis. Minu kutse on olnud tegeleda õpiraskustega lastega. Asusin õppima üldpedagoogikat ja eripedagoogikat. Kõik muud valdkonnad on läbi aastate sinna väga loogiliselt lisandud, täiendan end ja õpin koguaeg midagi juurde. Näiteks teraapiatöö, mis on elus kõikjal abiks. Veendumus, et teen õiget asja ja olen õiges kohas ei ole aastatega kadunud.

Mida sa õpetamise kõrval veel teed?
Tegelen aktiivselt väga paljude teemade ja valdkondadega. Traditsiooniline muusika ja pärandkultuur, tekstitöö, kirjastamine, õppematerjalide koostamine, lisaks kundalini jooga, teraapiatöö ja massaaž. Minu jaoks on kõiges, mida teen, keskseks märksõnaks loomulikkus. Loomulikkuses tegutsemine tähendab vähem pinget, vähem teesklemist ja suurema usaldusega edasi liikumist. Seni, kuni inimene ei saa või ei oska olla tema ise, on ta otsingutel, sest tema tõelised anded, tema oma lugu alles ootab avanemist.

Mida sa vabal ajal teed?
Tajun oma igapäeva kui kulgemist ühest kogemusest teise, tegevusvaldkondi ja pooleliolevaid projekte on palju. Enesehoid on raamistus, mis hoiab mind tasakaalus ja liikumises. Tegelen igapäevaselt jooga ja meditatsiooniga, liigun rattaga, jooksen, ujun. Muusika, tantsimine ja laul on osa mu DNA-st, ilma milleta ma närbuks. Mulle väga meeldib maalida ja käsitööd teha. Ennekõike paneb silma särama käsitöö, mis on aeglane, näiteks käsitsi õmblemine, ehete tegemine – milline luksus teha midagi aeglast ja ebaproduktiivset! Suvel meeldib metsas uidata, taimi korjata. Lihtsalt kulgeda ja olla.

Kes on sinu jaoks oluline eeskuju?
Neid on palju. Nimetaksin siin kedagi, kes võiks meile kõigile inspiratsiooniks olla: pean Fred Jüssit Eesti üheks olulisimaks (loodus)filosoofiks. Tema õpetustes, mida ta ise kehastas, joonistus välja inimese tasakaalustatud olemus. Mõned inimesed on ja jäävad alatiseks olevikku. Üks soovitus temalt oli õppida logelema, sest see on tänases päevas meile kõigile äärmiselt vajalik. See on midagi, mille oma kultuuriloos oleme kuidagi kogemata maha pillanud ja unustanud – oskus olla kohal, ilma eesmärgi ja tõestamiseta, lihtsalt niisama. Lihtsas kohalolus saab puhastuda meie maailmataju ja sisemine tunnetus. Ka lastel on kasulik vahel lihtsalt igavleda, sest tekkinud vaakumist saavad välja kasvada värsked ideed ja tõmme millegi uue poole. Niisama olles saame kingituseks suurema sisemise harmoonia, see laeb ja tasakaalustab meid.

Millal sa viimati vaatasid üles tähistaevasse? Kas mäletad, et elame suures avaras Universumis? Tähed on osa meie maailmast. Tunnetades, et oleme oma kosmilises keskmes, avarduvad meie võimalused ja võimalikkused koheselt. Ainult jalge ette vaadates võimendame kõike väikest ülearu, tegelikult suudame mõeldamatult palju enam. Kes saab öelda, mis on meie piir ja maksimum? Mitte keegi! Sest meie võimed on alati suuremad, kui seni oleme uskunud. Saame alati avarduda ja kasvada nii sissepoole kui välistesse avarustesse.

The post Saame tuttavaks õpetaja Maarja Sarvega appeared first on .

Meil on hea meel teatada, et meie koolis alustab uus noortepärane podcast ja videosaade LOOVcast! LOOVcasti veavad kooli enda õpilased ning saadetes võtavad sõna õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja teised kooliga seotud põnevad ja inspireerivad inimesed. Saated on vabas vormis, humoorikad ja loovad ning keskenduvad koolielule ja noori kõnetavatele teemadele.

LOOVcast on alles alustav projekt – noortesõbralik, lõbus ja vabas vormis saade, kus kajastame koolielu, räägime päris teemadest ning kaasame nii õpilasi, õpetajaid kui ka kooliga seotud inimesi väljastpoolt. Saates on lisaks vestlustele ja intervjuudele ka sketše ja loomingulisi vahepalasid.

Oleme juba esimesest saatest saadud kogemused ja uued teadmised teise saatesse kaasa võtnud ning õpime ja areneme pidevalt edasi.

1. saates usutleme Loova Tuleviku Kooli loojat ja koolirõõmu maaletoojat Kristi Laanemäed, kes räägib, kuidas ja miks Loova Tuleviku Kool 2016. aastal loodi.

LOOVcasti Spotify kanali leiad siit.

The post LOOVcast alustab! appeared first on .

Räägime meie kooli eripäradest ja tugevustest:
-Klassides on kuni 15 õpilast, see tagab tunnis tähelepanu igale õpilasele.
-Algklassides õpitakse asustamismeetodil. Meie suund on pakkuda aktiivõpet ja lõimitud õpet kõigis põhikooli astmetes.
-Riiklik õppekava, mida täiendame loovate ja eluliste tegevustega. Õppimine on inspireeriv ja praktiline.
-Tugivõrgustiku abil märkame iga õpilase vajadusi ning pakume tarvilikku tuge.
-Sagedased õppekäigud teaduse ja kultuuri keskele on õppetöö lahutamatu osa.
-Vahvad kogukondlikud ühisüritused (nt kadri- ja mardipäev, jõululaat ja -etendus, sõbrapäev, teaduskonverents, saarefestival).
-Fookus on õpilase emotsionaalsel arengul ja turvalisel õpikeskkonnal. Lapsed saavad kasvada isiksustena.
-Kestev õpirõõm – seome teadmised päriseluga.
-Koolipäev algab mõistlikul ajal (kell 9.30) – siis, kui lapsed on valmis õppima.
-Pikk õuevahetund kl 12-12.45.
-Tervislik ja mitmekülgne koolilõuna.
-Asume logistiliselt heas kohas: Tallinna vanalinnas Niguliste kiriku taga.
Loova Tuleviku Kool toetab õpilase arengut, ärgitab loovust ja pakub tõeliselt tähendusrikast kooliteed!

Tutvustame järgmise 1. klassi säravat klassiõpetajat Maarja Sarve. Ta tutvustab ennast nii: “Lähtun tervikliku õppe põhimõtetest. Minu jaoks on kõik lapsed väärtuslikud, sest igaüks meist kannab omi väärtusi ja andeid. Põimin õppesse erineva iseloomuga tegevusi, et õpikogemus oleks avardav ja kõik õpilased saaksid sel teel kogeda eduelamust. Õpiprotsessis pean oluliseks sisemist rõõmu ja motivatsiooni, mida toetavad mängulisus, üksteisega arvestamine ning koostöö. Tegelen ka muusika, tantsu, käsitöö, rahvakultuuri, kirjastamise, tekstitöötluse, jooga, teraapiate ning massaažiga. Pedagoogikamaailmas on mu lemmiksuund erivajadustega laste õpetamine.”

Anname ülevaate kooli tugivõrgustikust. Meie tugimeeskonnas on sotsiaalpedagoog ja HEV-koordinaator Kadri Pettai, logopeed Pille Tamm, eripedagoog Hanna-Liisa Kendra.

Näitame koolimaja.

Kutsuge oma tuttavaid ja sõpru meie kooliga tutvuma, sest see on ainulaadne võimalus meiega lähemalt tuttavaks saada!

Kui soovite jaanuarist 2026 meie eelkooliga liituda, siis andke oma soovist meile teada.
Lisainfo leiate siit:
https://tulevikukool.edu.ee/huvitegevus/eelkool/.

Kui olete kindel oma soovis meie kooli tulla, siis registreeruge palun siin: https://bit.ly/LoovaTulevikuKooliregistreerimine

Kohtumiseni!

The post Vastuvõtu infoüritus 27. jaanuaril kell 16 appeared first on .

The post Kunstiõpetaja Elle Lepik: „Kui kõik töötavad klassis õhinaga, tekib loominguline põlemine“ appeared first on .

The post Vanalinna avatud õpisaar “Saarefest” appeared first on .

The post Loova Tuleviku Kool “PERE JA KODU” Delfi artiklis appeared first on .

The post <strong>Teaduskonverentsi ajaleht</strong> appeared first on .

Arhitektuurimuuseumis õppisime plaani tegema, et hiljem oma oskused maketiks muuta.

The post Arhitektuurimuuseumis! appeared first on .

4.–6. klass Rakett 69 Teadusstuudios! Osaleti kahetunnises programmis „Roheinseneeria” ja täideti kolm praktilist ülesannet vooluringi teemal: Raketi tuled, Playtronica ja Harjarobot. Lisaks oskavad meie õpilased nüüd nimetada erinevaid vooluallikaid ja tarviteid, koostada lihtsat vooluringi, mõistavad lüliti rolli vooluringis, saavad aru elektrijuhi mõistest, oskavad nimetada elektrit juhtivaid aineid ja objekte ning suudavad tuua näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta. Igati tegus, lõbus ja hariv külastus.

The post II kooliastme Rakett69 programm! appeared first on .