Lõimingu abil õpib laps maailma paremini mõistma

Loova tuleviku kool kasutab õppetöös palju ainetevahelist lõimingut. Lõiming tähendab, et erinevaid aineid seotakse õppetöö käigus omavahel. Lõiming tekitab seoseid ja paremat ülevaadet maailma asjadest. Lõimimiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid.

Lõimingu eesmärk on tekitada õpilaste peades õpitust ja maailmast terviklikum pilt. Teadlased on leidnud, et tavapäraselt aineid eraldi õpetades tekib õpilastel tihti raskusi nende teadmiste kasutamisega teistsuguses olukorras- teises ainetunnis, päriselu situatsioonis, teistsugustes oludes, kui klassiruum. Samuti ei kinnistu teadmised ja oskused nii hästi, kui need pole seotud teiste teadmiste ja kogemustega, mis inimeses olemas on. Need lihtsalt ununevad varsti pärast seda, kui teadmistekontroll on ära olnud. Lõimimine või haridusinimeste keeles lõiming, liidabki erinevate ainete sisusid. Päris elus lahendavad inimesed igapäevaselt erinevaid probleeme, mitte ei tegele asjadega õppeainete põhiselt.

Kuna Loova tuleviku kool on seadnud oma eesmärgiks, et meie erakooli lõpetajad võiksid tulevikus hästi hakkama saada, mis iganes eluala nad valivad, on loomulik, et kasutame lõimingut õppetöö läbiviimisel. Nii valmistame neid tulevikuks paremini ette.

Kuidas meie seda teeme?

Meie kool kasutab kahte lõimingu viisi: asustamise meetodit ja teemapõhist lõimingut. Esimest neist nooremates klassides ja teist vanemates.

Asustamise meetodi puhul mängitakse õppetundides asustamata saarele oma tsivilisatsiooni loomist. Palju mis on vaja ka päriselus, mängitakse läbi saareelus. Asustamise meetodit juhib lõimingulugu. See on lugu sellest, kuidas õpilased kõigepealt valmistuvad saarele kolimiseks, jõuavad kohale, seavad ennast sisse ja hakkavad lahendama probleeme (nagu päris eluski).

Kuna asutamise loo teemad on kõik päriselust võetud, siis on suhteliselt lihtne selle käigus ka õppeaineid lõimida. Näiteks kavandavad õpilased saarel oma majad. Sellesse protsessi kaasatakse matemaatika, kunst, inimeseõpetus ja kunstiõpetus. 

Vanemates klassides kasutatakse lõimimise aluseks kooli tasakaalumudelit. Tasakaalumudel kirjeldab osaliselt kooli eesmärke: millise inimese arengut me taotleme. Loova tuleviku kooli lõpetaja võiks olla võimalikult tasakaalus iseenda sees, teiste inimestega, virtuaalsetes keskkondadega, tehiskeskkondadega ja looduskskkonnaga.

Tasakaalus inimene, inimene tasakaalus, tehis, loodus ja virtuaalkeskkondadega. Inimene tasakaalus suhetes ja kultuuridega.

Tasakaalu mudeli osad ongi II ja III kooliastmes lõimingu keskpunktideks. Lõimingu keskpunkt on teema või mõiste, millega seotakse õppeaineid. See on nagu pael, mis seob kokku lillekimbu.

Mis on teemaplokid?

Iga õppeaasta jaotub 5-ks perioodiks (koolivaheaegade järgi). Igal perioodil on oma teema, mis tuleneb Tasakaalumudelist. Ühe teemaga õppeperioodi nimetame me teemaplokiks. Teemaploki jooksul on õpetajate eesmärgiks siduda oma ainet teiste ainetega ja teemaploki teemaga. Teemaplokkides on tihti tuumõppeained. Need on ained, mis sobivad teemaploki teemaga eriti hästi kokku ja mida on mõistlik teemaplokis rohkem õpetada. Kuna aga õpilaste nädal pole kummist, siis tuleb mõnda teist ainet jällegi selle aja jooksul õpetada vähem. Õppeaasta lõikes saab iga õppeaine kokku ikkagi nii palju tunde kõikides ainetes, nagu õppekavas ette nähtud.

Jrk nrTasakaalumudeli osaTeemabloki nimiTuumõppeainePuuduv õppeaine
3Inimene tasakaalus tehiskeskkondadegaÜhiskond mulle ja mina ühiskonnale ajalugu, matemaatikakirjandus
4Inimene tasakaalus iseendagaMinu õnne ja rõõmu valem keeled ja kunstidmatemaatika, ajalugu
6Inimene tasakaalus looduskeskkondadegaElurikkuse hoidmine on meie vastutus loodusõpetusinglise keel, ajalugu, kunst, inimeseõpetus
6. klassi näide

Asustamise teemablokid tulenevad asustamise loost ja need on erineva pikkusega ja paindlikumad, kuna 1.-3. klassis annab klassiõpetaja enamust tundidest ja saab ise lõimimise üle kõige paremini otsustada.

Teemablokkide jooksul viiakse eluläheduse ja parema lõimimise eesmärgil läbi ka projekte. Aga sellest juba järgmises artiklis.

Kristi Laanemäe

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *